Peaminister Andrus Ansipi sõnul on väär inimarengu aruande väide, nagu oleks Eesti Euroopa Liidus üks kõige ebavõrdsema tuludejaotusega riike.
Ansip: inimarengu aruande väide ebavõrdsusest on väär
22. märts 2010, 18:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogus töötuseteemaliste arupärimiste raames küsis keskerakondlane Marika Tuus Ansipilt, kuidas suhtub ta inimarengu aruande esitlusel tehtud kriitikasse.
«Seal öeldi Eesti kohta, et meil on lausa allakäigu ühiskond – meil on kihistumine kõige suurem, meil on tardumus, kapseldumine ja suletus,» kirjeldas Tuus.
«Ma olen selle aruande läbi lugenud ja siin tõepoolest ilma igasuguse numbrilise tõestuseta öeldakse, et Eesti on Euroopa Liidus üks kõige ebavõrdsema tuludejaotusega riike. See väide on vale! See väide ei vasta vähimalgi määral tõele, selle kohta pole mitte mingisugust statistilist kinnitust!» rõhutas peaminister.
«Vastupidi, Euroopa Liidu uuenev Lissaboni strateegia, 20-20 strateegia, seab eeldatavalt üheks numbriliseks eesmärgiks ka vaesuse vähendamise Euroopa Liidus. Ja seoses sellega, et see vaesuse teema on Euroopa Liidus küllalt aktuaalne, on Euroopa Liidu tasandil korduvalt rõhutatud statistikast tulenevat vääramatut fakti, et viimase kümne aasta jooksul on Euroopa Liidus tulude jaotumise ebaühtlus kõige kiiremini vähenenud Eestis,» ütles Ansip.
«Aastal 2000 oli ülemise tulukvintiili, kõige suuremat tulu saava 20 protsendi elanike, ja kõige väiksema tulukvintiili suhe 6,3. Aastal 2008 oli see suhe 5,0. See aasta 2000 6,3 kordne kvintiilide vahe oli Euroopa Liidu kõige suurem ehk siis aastal 2000 vastas tõele väide, et Eesti oli Euroopa Liidus kõige ebavõrdsema tulude jaotusega riik. Aastal 2008 on 5,0 kvintiilide suhtena täpselt Euroopa Liidu keskmine. Riikide arvestuses asume me selle 5,0-ga 11. kohal. Seega ei ole võimalik väita, et käesoleval sajandil oleks varanduslik kihistumine Eestis süvenenud,» sõnas Ansip.
«Vastupidi, ka Gini koefitsient kõneleb sellest, et Eesti on kõige kiiremini võrdsustunud tuludega riik Euroopa Liidus. Ka selle kohta, muide, on inimarengu aruandes numbrilised näitajad olemas. Aastal 1995 oli Gini indeks Eestis 39,7 ja aastal 2007 ühtedel andmetel – siin on kahed numbrid sees – 30,2, teistel 30,9,» kirjeldas peaminister.
«Seega, kui tulude jaotamise võrdsustumise trend Eestis jätkub, siis me ilmselt liigume oma võrdsustumisega Põhjamaade tasemele, samal ajal kui Euroopa Liidu trend on tulude ebavõrdsuse suurenemisele, ehk siis Euroopa Liidus viimase kümne aasta jooksul on tulude jaotamise ebaühtlus suurenenud. Eesti liigub vastupidises suunas ja on nende vastupidises suunas liikujate ehk suurema võrdsuse suunas liikujate hulgas kõige edukam olnud,» rääkis Ansip.
«Näiteks Soomes on trend olnud vastupidine, ebavõrdsus on suurenenud, Eestis ebavõrdsus on vähenenud. Neid riike, kus viimase kümne aasta jooksul oleks ebavõrdsus vähenenud, ei ole Euroopa Liidus sugugi palju. Eesti on Euroopa Liidus viimase kümne aasta jooksul kõige enam võrdsust süvendanud riik,» kirjeldas valitsusjuht.
«Nii et kõigega, mis siin inimarengu aruandes kirjas on, või hinnangutega, nõustuda ei saa, aga numbrilise materjaliga saab kindlasti nõustuda. Ma soovitan kõigil seda inimarengu aruannet lugeda. See on üks väärt lugemismaterjal. Kui inimesed oskavad mõelda, siis mõtteainet see pakub kindlasti,» leidis peaminister Andrus Ansip.