Ilves: küüditamist kui inimsusevastast kuritegu ei saa kunagi unustada

President Toomas Hendrik Ilves osales täna Tallinnas Vabaduse väljakul küüditamisohvrite mälestusüritusel ning pani pärja kõigi küüditatute ja nende lähedaste meenutuseks.


«Küüditamise süü inimsusevastase kuriteona ei aegu. Täpselt niisamuti ei aegu meie mälestus neist, kes kaotasid võõrsile viiduna kodu ja paljud ka elu,» ütles president Ilves.

«Eestis korraldatud 1941. ja 1949. aasta küüditamised näitasid okupantide hirmu inimeste vabadusiha ees ja samas näitasid ka okupatsioonirežiimi kuritegelikku olemust. Meie kohus on seda minevikku mäletada ja võimalikult põhjalikult uurida, et teaksime täpselt, miks ja kuidas see kõik toimus ning et mõistaksime selgelt, mida tähendab okupatsioon ja totalitaarne režiim.»

Vabadussõja mälestussamba juures peetud mälestusseisakul esinesid kõnedega ja asetasid mälestussamba jalamile leinapärjad ka, riigikogu spiiker Ene Ergma, haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, EELK peapiiskop Andres Põder, Tallinna abilinnapea Jüri Pihl jt.

«Märts on Eesti ajaloos olnud väga traagiline kuu. Rahva hinge on jätnud valusa jälje nii 1944. aasta märtsipommitamine, mis tabas Tallinna ja Narvat, kui ka 1949. aasta märtsiküüditamine, mis laastas kogu Eestit,» ütles Pihl.

«Täna 61 aastat tagasi purustati jõhkralt tuhandete perede elu. Varahommikune koputus uksele tähendas senise elu lõppu, paljudele ka elu lõppu. Eestist viidi Siberisse üle 20 000 inimese, halastamata sülelastele ja raukadele. Kolmveerand küüditatusest olid naised ja lapsed. Küüditamist on nimetatud Stalini välksõjaks Baltimaade rahvaste vastu. Eesmärgiks oli siinsed rahvad põlvili suruda, hävitada talupidamine kui elulaad ja maainimesed kolhoosidesse sundida,» rääkis Pihl.

Eesti Memento Liidu eestvedamisel toimub tänavune märtsiküüditamise ohvrite mälestamine esmakordselt Vabaduse väljakul, võidusamba juures. Mälestusmiitingud toimusid ka paljudes teistes Eesti linnades ja valdades.

Tagasi üles