Homsest käivituv sotsiaalteenuste andmeregister STAR võib ministeeriumi hinnangul aprillis küll omavalitsuste sotsiaaltöötajatele lisatööd tuua, kuid süsteemiga harjumine lihtsustab edaspidi tuntavalt tööd ja toetuste maksmist.
Uus sotsiaalteenuste infosüsteem toob ametnikele aprillis lisatööd
31. märts 2010, 15:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
STAR on sotsiaaltöö dokumenteerimise ja menetlemise süsteem juhtumite lahendamiseks, sotsiaalteenuste ja -toetuste ning muu abi osutamise menetlemiseks, lapsendamise ja eestkoste korraldamiseks. STARi kantavad andmed on aluseks hoolekandealase teabe kogumiseks ning valdkondliku statistika loomiseks.
Sotsiaalministeeriumi asekantsler Riho Rahuoja sõnul on ministeerium arvestanud sellega, et aprill tuleb kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajate jaoks raske. «Sotsiaaltöötajate koormus on oluliselt tõusnud eelkõige toimetulekutoetust vajavate inimeste suure kasvu tõttu ja lisatööd toob ka STARi käivitamine, kuna mõned andmed tuleb infosüsteemi käsitsi täiendavalt sisendada,» selgitas Rahuoja sotsiaalministeeriumis toimunud pressikonverentsil.
Tema hinnangul tekib probleem kindlasti kuu keskel, kui kohalike omavalitsustel tuleb lühikese aja jooksul tuleb sisestada väga palju andmeid ja vastu võtta palju taotlusi ja otsuseid. «Üks nädal on pingelist tööd, aga see on mõnes mõttes rutiinne, sest on kordunud aastast-aastasse ja kuust-kuusse, kuid sel aastal lisandub STARi tõttu sellele tööle täiendavate andmete sisestamine.»
Asekantsler nentis, et iga uus süsteem nõuab praktilist vilumist ja see tuleb tööga. Lisatöö on aga sotsiaalministeerium valmis sotsiaaltöötajatele kompenseerima. «Oleme sellest juba rääkinud ka rahandusministeeriumiga.»
Keegi ei jää toetuseta
Rahuoja lisas, et kui varem on avaldatud kahtlusi, et uue infosüsteemi käivitamise tõttu võib mõni inimene jääda toetuseta, siis see pole tõsi. «STAR pole aegkriitiline süsteem, ta võimaldab ka ilma infosüsteemita toetused määrata ja välja maksta ja andmed hiljem süsteemi sisse kanda.»
Seni kasutusel olnud sotsiaalinfosüsteem jääb pärast STARi käivitamist veel üheks aastaks arhiivina kasutusse. «Ta ei jää aktiivselt töötavaks infosüsteemiks, aga ta jääb kohalikele omavalitsustele alles ja omavalitused saavad seal olevaid andmeid kasutada,» täpsustas Rahuoja. Ehkki andmed kantakse automaatselt ühest süsteemist uude üle, on osad omavalitsused sotsiaalinfosüsteemi teinud oma laiendusi ja nende andmete ülekandmine pole automaatselt võimalik.
Rahuoja rääkis, et STARi puhul on väga oluline tema liidestus teiste registritega. «Praegu on olemas liidestus rahvastikuregistriga, mis on kõige valdavam register sotsiaaltöötajate jaoks.» Lähitulevikus hakkab ta suhtlema ka teiste registritega, näiteks töötukassa infosüsteemiga, maksu- ja tolliametiga. «Kõikide nende registritega, milles olevaid andmeid võiksid kohalikud omavalitsused oma sotsiaaltööalaste teenuste osutamise, toetuste määramisel, otsuste tegemisel vajada,» nentis Rahuoja.
Info ainult abivajajaist
Sotsiaalministeeriumi sotsiaalpoliitika info ja analüüsi osakonna Piia Tammpuu sõnas, et STARist hakkab saama andmeid ainult nende isikute kohta, kes on pöördunud omavalitusse mingi probleemiga, taotlenud mingit teenust või toetust.
Abivajajad saavad oma andmeid ja enda kohta tehtud otsuseid vaadata üle X-tee portaali.
Sotsiaaltöötaja jaoks muutub uue süsteemiga aga oluliselt paremaks infohaldus. Riigile paraneb STARiga sotsiaaltöö kvaliteet, statistika muutub operatiivsemaks ja järelevalve paremaks.
STARi andmeregistri juht Katrin Pedastsaar lisas, et omavalitsuste sotsiaaltöötajad on läbinud uue süsteemiga toimetulemiseks ka rea koolitusi. Koolitatud on üle 600 sotsiaaltöötaja. «Koolituskeskkond on aga veel hulk aega avatud ja oma esimesed sammud saavad sotsiaaltöötajad seal teha.»
Tagasiside on koolitustel Pedastsaare kinnitusel olnud üllatavalt positiivne.
Pressikonverentsil viibinud STARi arendajate esindajad firmast Tieto Estonia AS kinnitasid, et süsteem hakkab tööle tõrgeteta ja kui ka peaks midagi ootamatut juhtuma, siis saavad sotsiaaltöötajad vea kõrvaldamiseni abivajajatega tegelda nii, nagu seda on seni tehtud.
STARi arendamise lõplik maksumus oli 8,9 miljonit krooni, kuid juba selleks aastaks on ministeeriumil selle edasiarendamiseks plaanitud veidi üle kahe miljoni krooni.