Kraft: analüüs näitab, et Eesti Panga VEB fondi audit esitas valeandmeid

Täna esitas Vahur Kraft riigikogu VEB fondi erikomisjonile enda tellitud analüüsi tulemused, mis nimetab vääraks Eesti Panga (EP) audiitorite seniseid väiteid, nagu oleks VEB  fondi nõudeid puudutav kiri võltsitud.

Rahvusvahelise nõustamis- ja audiitorfirma Rödl & Partner analüüsis leitakse, et Eesti Pank ei saanud oma 16. jaanuaril avaldatud VEB fondi auditis järeldada dokumentide võltsimist ning on esitanud avalikkusele tõendamata ja vasturääkivat infot.

«Tõendid valeandmetega kirja koostamise ja etteplaneeritud nõuete suurendamise kohta puuduvad. Seega leian, et avalikkust on Eesti Panga auditi järeldustega eksitatud,» kommenteeris Kraft.

Rödl & Partner analüüs toob välja, et EP auditi läbiviijad on jätnud olulised dokumendid tähelepanuta.

«Panga auditi järeldustes ei ole arvestanud TSL Internationali 1992. aastal olnud 6,9 miljoni dollari suurust nõuet. Kuna nõuded olid vabalt kaubeldavad ja vahepealsete ostu-müügi tehingute kohta info puudub, siis ei saa ka järeldada, et ettevõtte nõue 1995. aastal oli 0 dollarit,» selgitas Rödl & Partner OÜ juhatuse liige Mart Nõmper. «Samuti ei ole arvestatud erinevate pangaväliste osapoolte infot nagu on märgitud EP auditis.»

Analüüsi kohaselt on Eesti Panga järeldused kirja võltsimise ettekavatsetuses vasturääkivad ja tõendamata. «Arvestades, et valitsuse ja Eesti Panga otsused nõudeid müüa sündisid kaks aastat hiljem kui koostati väidetav valeandmetega kiri ning nõuete realiseerimiseks ei olnud panga enda auditi järgi tegelikkuses keskpanga kiri vajalik, siis välistab see etteplaneerituse,» lisas analüüsi autor.

«Samuti nagu öeldud, oli säilinud dokumentide kohaselt TSL Internationali nõude suuruseks 1992. aastal 6,9 miljonit dollarit ja mitte 0 dollarit, mis ei ühti sel juhul ka audiitorite poolt väidetud valitsuse, EP, Põhja-Eesti Panga ja United Russian Finance’i nõuete summaga.»

Rödl & Partnerid koostatud analüüs hõlmab tähelepanekuid Eesti Panga 16. jaanuaril avaldatud VEB fondi auditi osas. Eesti Panga väitel loodi 1995. aastal pangas valeandmetega kiri, millega lisati ettevõttele TSL International 32,3 miljoni dollari suurune nõue. Nõude suurus kattus EP audiitorite hinnangul Eesti riigi nõudega.

Tagasi üles