Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
HEINO SIIGUR
,
Heino Siigur on õigusteaduse doktor, TÜ emeriitprofessor.
Et viimasel ajal on esinenud arusaamatusi töötajatele palga maksmisel ja tööandjad püüavad asendada palga maksmist selle ülekandmisega töötaja pangaarvele, vaadelgem palgaseaduse (edaspidi PaS) vastavaid sätteid (RT I 1994, 11, 154).
1. Palgaseaduse § 31 lg. 1 kohaselt määratakse palgaarvestusaeg (s.o. ajavahemik, mille kohta tuuakse välja töötulemused), palga maksmise kord ja tähtajad kindlaks kollektiivlepingus, töösisekorra eeskirjas või töölepingus. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et palka makstakse töötajale töökohas ja tööajal, kui kollektiiv- või töölepingus ei ole kokku lepitud teisiti. PaS § 31 lg. 3 paneb aga tööandjale kohustuse töötaja kirjaliku avalduse alusel töötajale arvutatud palk kolme päeva jooksul täielikult või osaliselt üle kanda töötaja poolt osundatud pangaarvele (kontole). Panga teenustasu arvatakse maha ülekantavast palgasummast, kui kollektiiv- või töölepinguga ei ole sätestatud teisiti. Panga teenustasu võib ülekantavast palgasummast maha arvata vaid juhul, kui pank töötaja pangaarvele summa laekumise eest tasu üldse võtab. (Allakirjutanu andmetel pangad praegu töötajate arvete täiendamise eest tasu ei võta). Eeltoodust järeldub, et seadus näeb ette eelkõige palga maksmise sularahas ning palga ülekandmine töötaja poolt osundatud pangaarvele on võimalik ainult töötaja taotlusel. Järelikult on tööandja korraldus töötajale pangaarve avamiseks ja palga maksmise asendamiseks ülekandega pangaarvele seadusevastane. Sularahas palgamaksmist saab asendada sularahata ülekandega ainult töötaja taotlusel.
Seadusevastane on ka tööandja nõue, et töötaja avaks oma pangaarve selles pangaasutuses, kus hoitakse tööandja raha. Kui töötaja taotleb palga ülekandmist, siis otsustab ikkagi tema, millises pangas ta oma raha hoiab, sest palga käsutamise õigus on töötajal. Seadusega kooskõlas olevaks ei saa pidada ka tööandja keeldumist töötaja taotlusel tema palga ülekandmiseks rohkemale kui ühele arvele (kontole) kas samas pangas või erinevates pankades.
Kuigi sularahata arveldusi palga maksmisel eeskätt suure- ja keskmisepalgalistele võib eriti raharingluse seisukohalt pidada progressiivseks, tuleb sellist maksmisvormi evitada vastavalt seadusele. 2. Palka tuleb maksta töötajale kokkulepitud palgapäeva(de)l või kolme päeva jooksul üle kanda töötaja poolt osundatud pangaarvele. Kui palgapäev langeb päevale, mil ettevõte (asutus, organisatsioon) ei tööta, on tööandja kohustatud maksma töötajale palga puhkepäevale eelneval tööpäeval või selle kolme päeva jooksul üle kandma töötaja pangaarvele (PaS § 33).
Kui tööandja ei maksa (ei kanna üle) palka õigeaegselt, s.o. viivitab maksmise või ülekandmisega, siis PaS § 35 kohaselt on ta kohustatud maksma töötajale iga viivitatud päeva eest viivist 0,5 % maksmisele või ülekandmisele kuulunud palgast.
Kui ettevõttes (asutuses, organisatsioonis) on ette nähtud mitu järjestikust palgapäeva (näiteks kuu 2.-3. ja 16.-17. kuupäeval) ning pole määratletud, millisel päeval üks või teine töötajatekategooria palka saab, arvutatakse ka viivist alates viimasele palgapäevale järgnevast päevast (s.o. alates 4. ja 18. kuupäevast).
Soliidne tööandja arvutab ja maksab (kannab üle töötaja pangaarvele) viivise ise, ootamata töötaja nõude rahuldamist töövaidlusi lahendava organi poolt.
3. Seadus ei keela palga ennetähtaegset maksmist. Sellepärast ei ole ka kultuuri- ja haridusministri käskkiri õpetajatele k.a. detsembrikuu teise poole eest palga maksmiseks enne aasta lõppu seadusevastane ega riku ka töölepingu tingimusi. See ei halvenda töötaja olukorda võrreldes seaduse või töölepinguga. Vastupidi, see on töötajale soodsam, sest töötaja saab oma palga kätte ettenähtust varem ja võib seda kasutada oma äranägemisel. Siin ei ole tegemist palgatingimuste ühepoolse muutmisega.
4. Arusaamatusi on tekitanud PaS § 4 lg. 1, mille kohaselt töölepingus kokkulepitud palgatingimuste muutmisest on tööandja kohustatud töötajale teatama vähemalt üks kuu ette, kui kollektiivlepinguga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega.
Et palgatingimused on töölepingus kokku lepitud, siis saab neid üldjuhul muuta ka poolte kokkuleppel. Seega, kui töölepingu pooled lepivad kokku paremates palgatingimustes, võib muudatus toimuda kohe ja ilma ette teatamata, kui pooled ise millegipärast ei pea vajalikuks uute palgatingimuste kehtestamist alles teatud aja möödudes. Tuleb meeles pidada, et töölepinguseaduse § 15 kohaselt on kehtetud ainult need töölepingu tingimused, mis on töötaja jaoks halvemad seaduses, haldusaktis või kollektiivlepingus ettenähtust.
Eelnevast järeldub, et PaS § 4 lg. 1 palgatingimuste muutmisest etteteatamise kohta hõlmab neid juhtumeid, kui ühel või teisel põhjusel lepitakse kokku töötajale halvemates palgatingimustes, kui olid senises. Seejuures ei või arusaadavalt ka need uued palgatingimused olla halvemad seaduses, haldusaktis või kollektiivlepingus ettenähtuist.
Järelikult on etteteatamisaeg palgatingimuste muutmiseks töötajale täiendavaks tagatiseks kokkuleppelisel üleminekul uutele (halvematele) palgatingimustele. Seda kinnitab ka PaS § 4 lg. 3, mille kohaselt palgatingimuste muutmisest etteteatamise tähtajast mittekinnipidamise korral on töötajal õigus nõuda palga maksmist endiste tingimuste kohaselt kuni ettenähtud etteteatamistähtaja lõpuni. Oleks ju ilmselt mõttetu ja töötaja huvide vastane nõuda endiste halvemate tingimuste kohaldamist, kui lepiti kokku uute paremate palgatingimuste kohaldamiseks kokkuleppe saavutamisele järgnenud päevast
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
URMAS TOOMING
Vastavalt erastamisagentuuri nõukogu otsusele on riiklik aktsiaselts Esoil kantud erastamisjääkide nimekirja, kuid ettevõtte ostupakkumiste vastuvõtu saab välja kuulutada alles pärast riigiettevõtte Eesti Kütus ja Esoili vahelise solidaarse vastutuse lepingu allakirjutamist. See võib aga nihkuda järgmisesse aastasse või hoopis ära jääda.
Erastamisagentuuri peadirektor Väino Sarnet ütles «Postimehele», et Esoili järelevalvenõukogu on kohustanud ettevõtte juhatust valmistama ette vastava lepingu teksti, Eesti Kütuse haldusnõukogu ei ole aga lepingu suhtes veel seisukohta võtnud.
Eesti Kütuse peadirektor Toomas Saks märkis, et kui omanikud teevad lepingu suhtes mingi otsuse, toimib tema kui palgatööline vastavalt sellele otsusele.
Sarneti väitel ei võta Eesti Kütus solidaarse vastutuse lepinguga endale mingeid lisakohustusi. Seetõttu ei tohiks tekkida riigiettevõttepoolseid tõrkeid. Küll võtaks aga lepinguga lisakohustusi Esoil juhul, kui kohtus leiavad kinnitust Eesti Kütuse võlakohustused.
Esoili järelevalvenõukogu aseesimehe Kalev Pikaru väitel lähevad kavandatava lepingu kohaselt esimeses järjekorras võlgade katteks Eesti Kütuse varad. Kui sellest ei jätku, tuleb appi võtta Esoili müügist laekuv raha ning alles kolmandas järjekorras Esoili vara. Kavandatav leping võib jõuda järelevalvenõukogusse kinnitamisele veel sel aastal, kuid see on vähetõenäoline.
Sarnet ütles, et kuna Eesti Kütuse võlakohustused on kohtumenetluses, on võla olemasolu või selle suurust raske öelda. Suurima summana on tema sõnul avalikuks saanud 95 miljonit krooni.
Eesti Kütuse ja Esoili vahelise lepingu sõlmimist raskendab ka see, et Neste tahab tagasi osta praegu Eesti Kütusele kuuluvad 40% Traffic Servicei ning 45% Estonian Transoili aktsiaid. Seejuures loodab Neste eelisostuõigusele.
Sarnet märkis, et kui Eesti Kütuse ja Esoili vaheline leping jääb mingil põhjusel üldse sõlmimata, peab erastamisagentuuri nõukogu langetama uue otsuse. Samas oli ta seisukohal, et heal juhul saab leping veel sel aastal siiski allkirjastatud ning uue aasta algul võib Esoili erastamise uuesti välja kuulutada.
Sarneti sõnul on huvi Esoili vastu säilinud. Vastavalt erastamisagentuuri nõukogu otsusele saab pakkumisi teha kas kogu Esoili varale või eraldi Termoilile ehk Maardu terminalile, Pärnu ja Tartu termiaalile. See annab nõukogule senisest suurema valikuvõimaluse. Seega on võimalik, et Esoili varadele tekib erastamisel mitu omanikku.
Sarnet märkis ka seda, et üks Esoili senistest potentsiaalsetest erastajatest, AA Õligrupp, võib Termoili ning Coastal Baltic Holdingu vahelise lepingu kohta infot saada alles pärast erastamise teise vooru väljakuulutamist.
Peaminister Vähi eitas eile oma isiklikku huvi Esoili erastamise vastu. Vähi väitis, et tema seos Esoiliga piirdub paari tankimisega EK tanklates.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
URMAS TOOMING
Kui Eesti tahab tõsiselt saada transiidimaaks, on peale muude teenuste vaja viia rahvusvahelisele tasemele ka laevade kütuse, õlide ja määrdeainetega varustamine ehk punkerdamine. Praegu ei tea Euroopa laevafirmad suurt midagi sellest, et Tallinnas on võimalik niisugust teenust saada.
Punkerdamisfirma NT Bunkering Ltd. tegevdirektori Hardi Nigulase sõnul oli ta Londonis peetud merendusalasel konverentsil International Marine Forum üllatunud, sest Läänemere idaosa ning Soome lahe äärsetest sadamatest oli punkerdamisvõimalus pakutud vaid Peterburis, Helsingis, Stockholmis, Riias ja Klaipedas. Tallinna ei tundnud sellest vaatevinklist lähtudes keegi, olgugi et Tallinnas tegutseb praegu peale NT Bunkering Ltd. veel teinegi punkerdamisfirma Marine Bunker.
Nigulase sõnul suudab 1. oktoobril 1994 asutatud NT Bunkering Ltd. punkerdada laevu nii merel kui sadamakai ääres. Firmal on selleks vastavad autod ning kolm alust, millest Äksi võtab peale 3200, Kihnu 1350 ning Are 1000 tonni kütust, õlisid ja määrdeaineid. Siiani on firma laevu punkerdanud põhiliselt Tallinnas ja Muuga sadamas, kuid üha sagedamini tekib niisugune vajadus Kunda ja Pärnu sadamas, Saaremaal, Lohusalus ja mujal Eestis. Kundas ja Pärnus käib laevade punkerdamine autodelt.
«Mida rohkem Eesti areneb kui transiidi- ja turismimaa,» rõhutas Nigulas, «seda rohkem hakkab siinsetes sadamates käima laevu, mis vajavad punkerdamist.»
Nigulase väitel on oluline, et kõik laevafirmad saaksid Eestis samal tasemel teenindamist kui mujal maailmas. Muidu ei ole üldse mõtet rääkida Eestist kui arenevast transiidimaast. Laevad peavad saama igakülgset teenindust just seal, kus nad seda vajavad ning kus see on neile majanduslikult kõige kasulikum. Peale selle on tähtis, et laevaomanikud võivad teeninduse tasemes ja kvaliteedis kindlad olla.
«Praegu on laevaomanikel siiski veel suured hirmud punkerdamise taseme ning kütuse kvaliteedi suhtes,» ütles Nigulas. «Sel aastal on meie firma juba suutnud oma nime mingil määral maailmas teadvustada, sest oleme teinud paar tähtsat punkerdamist. Jaapani ning USA kaubalaevad uurisid aga enne äärmiselt põhjalikult meie teenindustaset.» Alustades eelmisel aastal tegevust, kasutas NT Bunkering Ltd. ainult N-Terminaalilt ostetud kütust. Praegu hangib firma vajaliku kütuse mitmetelt müüjatelt lähtuvalt toote hinna ja kvaliteedi suhtest.
Eesti kaks punkerdamisfirmat NT Bunkering Ltd. ja Marine Bunker teevad Nigulase sõnul vajaduse korral ka koostööd, kuid sisuliselt on need ikkagi konkureerivad firmad. Praegu jätkub Eestis turgu mõlemale, kusjuures kumbki firma ei tööta täisvõimsusel. Kui turu maht kasvab, jätkub ilmselt tööd ka teistele üritajatele.
Punkerdamistegevuse laienemine eeldab Nigulase väitel sellega seotud seadusaktide täiustamist. Praegu takistavad punkerdajate tööd lüngad eksporditegevust reguleerivates dokumentides. Tööd häirib näiteks see, et iga punkerdamise jaoks on vaja võtta luba nii tollilt kui piirivalvelt.
NT Bunkering Ltd. käive on sel aastal 115 miljonit krooni ehk 85 000-90 000 tonni. Marine Bunkeri käive ületab Nigulase sõnul selle umbes 5% võrra. Seega suudab Eesti praegu aastas punkerdada laevu ümmarguselt 200 000 tonni mahus. Koos Eesti sadamates silduvate laevade arvu suurenemisega kasvab paari aastaga punkerdamise maht vähemalt kolmandiku võrra. Tehnilised võimalused lubavad seda mahtu aga vähemalt kahekordistada.
Nigulase sõnul kohtus ta Londonis ka Klaipeda sadama esindajatega, et NT Bunkering Ltd. saaks oma partneri abiga alustada järgmise aasta algul laevade punkerdamist ka selles sadamas.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
KRISTEL RÕSS
Primexi ja Alexela kohtuvaidlused maksuametiga tulevad peagi arutlusele riigikohtus. Primexi ja maksuameti kohtuvaidlus jätkub 8. jaanuaril, riigikohtu loakogu andis menetlusloa ka maksuameti teistmisavaldusele Alexela maksuvaidluses.
Maksuameti ning Primexi ja Alexela kohtuvaidlused on kestnud üle aasta. Seni pole selgust, kas tegu on välisosalusega ettevõtetega, mille suhtes kehtib tulumaksusoodustus. Maksuameti väitel pole firmade välisosalus piisavalt tõendatud.
Maksuamet nõuab AS Primexilt ettevõtte tulumaksu ja käibemaksu koos intressidega üle seitsme miljoni krooni, AS Alexelalt ettevõtte tulumaksu üle kolme miljoni krooni. ÜE Alexela õigusjärglane A.A.S.P. on juba pankrotis.
Tartumaa halduskohus otsustas 30. juunil 1994, et AS Alexelale laieneb tulumaksusoodustus, ja tühistas Tartu maksuameti direktori ettekirjutuse. Ka järgmised kohtuinstantsid ei rahuldanud maksuameti kaebust. Maksuameti esindaja vandeadvokaat Aivar Pilv esitas riigikohtule avalduse kohtuvigade parandamise korras. Riigikohus tühistas 12. oktoobril Tartumaa halduskohtu otsuse.
31. oktoobril esitas Aivar Pilv riigikohtule teistmisavalduse, milles taotleb Tartu ringkonnakohtu ja Tartu halduskohtu otsuste tühistamist. Riigikohtu loakogu andis teistmisavalduse peale menetlusloa.
Tartu linnakohus jättis tänavu 12. mail rahuldamata maksuameti taotluse Primexi pankroti väljakuulutamise kohta. Tartu maksuamet esitas apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule, mis tühistas selle otsuse 9. oktoobril. Primex taotleb nüüd ringkonnakohtu 9. oktoobri otsuse tühistamist.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
TÕNIS HAAVEL , Hansapank
Eile tugevnes pisut Rootsi kroon.
USA dollar püsib endiselt väga kitsastes piirides ning suurimaks liikujaks valuutaturgudel on Rootsi kroon.
Nädala kõige tähtsamaks sündmuseks tõotab tulla Saksa Keskpanga koosolek neljapäeval. Üldiselt oodatakse siiski Saksa marga tugevnemist enamiku valuutade suhtes
Eile olid valuutaturud väga rahulikud. USA dollari vähem kui pooleprotsendiline tõus Saksa marga ja Jaapani jeeni suhtes äratas seetõttu tähelepanu. Ent USA dollari kurss ei suutnud Euroopa turgude sulgemise ajaks liikuda kõrgemale 1,45 Saksa marga piirist.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
lehekülje algusesse , esileheküljele
Webmaster
Copyright © Postimees 1995