Rahvusraamatukogu sai Hendrik Krummi isikukogu, Eesti Kirjandusmuuseum esitles kultuuriloolist suurteost, Tartu uus erakliinik ehitati sakslaste raha eest, Kuressaare õpilasedei nägele omavahel

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
TAMBET KAUGEMA

Tenor Hendrik Krummi 61. sünniaastapäeval kinkis tema lesk Katrin Karisma rahvusraamatukogule nimeka ooperisolisti ning laulupedagoogi isikukogu. Saaremaal aga anti eile kirjanik Albert Uustulndile kätte esimene Hendrik Krummi nimeline stipendium.

Rahvusraamatukogule eile üle antud Hendrik Krummi mahukas isikukogu sisaldab kauaaegsele Estonia teatri lauljale kuulunud noote, plaate, helikassette ja tema isiklikke märkmeid 30 aastat väldanud tööst nii teatris ja kontserdilaval kui ka pedagoogitööst konservatooriumis.

Hendrik Krummile kuulunud märkmeid ning esemeid hakatakse säilitama rahvusraamatukogu muusikafondis nimelise koguna. Hendrik Krummi lesk Katrin Karisma avaldas lootust, et nii kaua, kui püsib eesti rahvas, säilib ka see kogu rahvusraamatukogus.

Rahvusraamtukogu direktriss Ivi Eenmaa lausus üleandmistseremoonial, et Krummi arhiiv on hindamatu väärtus tulevastele kultuuriuurijatele. Tänutäheks kinkis ta Katrin Karismale raamatu rahvusraamatukogust, selle saamisloost ja hinnalistest kogudest.

Saaremaal, kuulsa tenori sünnikohas Leisis anti eile kätte esimene Hendrik Krummi stipendium, mille sel aastal sai kirjanik ja arvukate laulude autor Albert Uustulnd. Stipendiumi asutasid Saare maavalitsus ja Saaremaa Kultuurkapitali nõukogu, stipendiumi antakse Saaremaalt pärit nimekatele kultuuritegelastele.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

TIIT TUUMALU

Eesti Kirjandusmuuseum esitles eile alanud Kreutzwaldi päevadel kirjakogumiku «Otto Wilhelm Masingu kirjad Johann Heinrich Rosenplänterile 1814-1832» kommenteeritud avaköidet koos personaliaga. Neljaköitelisena planeeritud suurteose viimane osa peaks ilmuma veel sel aastatuhandel.

Eesti Kirjandusmuuseumi direktori Krista Aru sõnul on see kultuurilooline suurteos, mis ei peaks rikastama arusaamist ainult eelmise sajandi kultuurist, vaid andma panuse ka kogu eesti kultuuripildi mõistmiseks.

Kirjaköited ja Masingu-Rosenplänteri kaasaegsete biograafilisi põhiandmeid sisaldava personalia on koostanud Eva Aaver, Heli Laanekask, Leo Anvelt ja Abel Nagelmaa.

Heli Laanekase sõnul on säilinud 283 Rosenplänterile saadetud Masingu saksakeelset kirja, millest koguteose esimene köide sisaldab 48 koos eestikeelse tõlkega. Rosenplänteri vastukirjad ei ole meieni jõudnud. «Tõenäoliselt hävitasid Masingu omaksed need pärast tema surma,» sõnas Laanekask.

Kirjades käsitleb Masing põhjalikult omaaegset usu- ja kultuurielu. «Need kirjad on väga avameelsed ning neis kajastub intiimsel ja täiuslikul kombel Eesti eelärkamise aeg,» ütles Laanekask.

Masingu kirjade publitseerimise mõtte algatas 1950ndatel aastatel kirjandusmuuseumi kauaaegne käsikirjade osakonna juhataja Mart Lepik. 1987. aastal valminud kirjakogumiku käsikiri seisis kaua aega kirjastuses Eesti Raamat.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

ARGO TAAL

Tartus avati eile Eesti esimene erakliinik, mille hoone on ehitatud spetsiaalselt raviasutuse tarbeks. Kliiniku rajamist ja 4 miljonit krooni maksnud aparaatide ostu finantseerisid Saksa meditsiinifirmad. Kliinik spetsialiseerub naiste- ja meestehaigustele.

Tamme erakliinik kavatseb patsiente vastu võtma hakata jaanuari algusest, kuu lõpus on plaanis alustada kliiniku täisvarustusega operatsiooniplokis ka günekoloogiliste ning androloogiliste ja uroloogilistete lõikustega. Kliinikus hakkab töötama kaheksa arsti, kes praktiseerivad ühtlasi Tartu Ülikooli kliinikutes. Erakliinikut pidava AS TopLab aseesimees TÜ professor Aavo-Valdur Mikelsaar ütles, et kliiniku ampluaa on tingitud erameditsiini spetsiifikast - tegeldakse aladega, kus klientuur on pidevalt tagatud.

AS TopLab on pooleldi Saksa, pooleldi Eesti meedikute omanduses. «Investeeringud, mis sakslased kliiniku ehitusse ja aparatuuri tegid, ei ole tagastamatu abi, vaid madalaprotsendiline pikaajaline laen, mille tagasimaksmine sõltub sellest, kuidas meie ettevõtmisel läheb,» ütles Aavo-Valdur Mikelsaar. Mikelsaar märkis, et ka ehituseks, mis valmis kolme aasta jooksul, kulus 3-4 miljonit krooni.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

UUDISTETOIMETUS

Kuressaare Gümnaasiumi ja Saaremaa Ühisgümnaasiumi õpilasesinduste esimehed ning mõlema kooli direktorid lükkavad ümber agentuuri BNS vahendusel esitatud ja «Postimehes» avaldatud Kaitseliidu Saaremaa maleva pealiku väite, nagu oleks kahe kooli õpilaste vaheline nägelemine tinginud Kaitseliidu valve Kuressaare Gümnaasiumis.

Kaitseliidu Saaremaa maleva pealik Mati Vendel väitis BNSi teatel, et Kuressaare Gümnaasiumis, kus õpivad ajutiselt ka tulekahjus kannatada saanud Saaremaa Ühisgümnaasiumi õpilased, seati sisse Kaitseliidu valve ohjeldamaks kahe kooli õpilaste vahelist nägelemist, mille põhjuseks olevat ühisgümnaasiumi pidamine soositud laste kooliks.

Koolide õpilasesindused ning Saaremaa Ühisgümnaasiumi direktor Viljar Aro ja Kuressaare Gümnaasiumi direktor Toomas Takkis saatsid «Postimehele», kes avaldas BNSi teate 19. detsembril märgukirja, kus nad kinnitavad, et mingit nägelemist pole õpilaste vahel olnud ning Kaitseliit paluti majja, et suurendada õpilaste ja lapsevanemate turvatunnet.

Õpilasesinduste esimehed märgivad ühispöördumises, et desinformatiivne teade tekitab kunstlikult pingeid, mida tegelikult ei ole ning väide ühisgümnaasiumi pidamisest soositute kooliks on neile arusaamatu.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

lehekülje algusesse , esileheküljele

Webmaster
Copyright © Postimees 1995

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles