Hansapank taotleb Tallinna hotellikoondise pankrotti, Valuutanädal, Eesti suured tekstiilitootjad sõltuvad välisturgudest, Suurtootjad kuuluvad väliskapitalile, Madalseisust välja, Eesti turule ei jää peaaegu midagi, Investeeringud peavad suurenema,

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
RAIN VÄÄT

Hansapank nõuab kolme aasta eest likvideeritud RAS-ilt Tallinna Hotellid pankroti kaudu tagasi 4,8 miljoni krooni suurust võlga.

Tegu on laenuga, mille praeguseks pankrotistunud AS Imperial võttis neli aastat tagasi Tartu Kommertspangast Tallinna vanalinnas asuva hotelli renoveerimiseks. RAS Tallinna Hotellid, rohkem tuntud Tallinna hotellikoondisena, oli laenu garanteerija. Hotelliprojekt takerdus omandialase vaidluse tõttu, TKP likvideerimise komisjon müüs AS Imperiali vastase nõude Hansapangale.

«Oleksime edasi rääkinud, kuid hagi esitamise tähtaeg kukkus,» ütles Hansapanga laenuosakonna juhataja Indrek Neivelt eile «Postimehele». «Äripäevale» antud intervjuus ütles Neivelt, et Hansapank on tüdinenud raha ootamast ega ole enam mingist kompromissist huvitatud.

Tallinna Hotellide pankroti väljakuulutamine tähendaks ettevõtte likvideerimise tagasikutsumist. «Panga ainus soov on raha kätte saada,» ütles Neivelt. «Halvimal juhul tahame raha näha aasta esimese poole lõpus, parimal juhul selle nädala algul.» Laenu tagasisaamise tõenäosuseks pakkus Neivelt 99%.

Tallinna linnakohus arutab pankrotihagi homme.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

TÕNIS HAAVEL, Hansapank

Enne eelmise nädala algust langes dollar küllaltki kiiresti, jõudes 1,46 Saksa marga piiri lähedale. Seda peeti väga tugevaks alumiseks tasemeks. Möödunud nädal tõestaski, et dollaril ei ole veel põhjust oluliselt allapoole langeda.

Eelmisel nädalal oli peamine tähelepanu pööratud USA majandusindikaatoritele, sest loodeti, et USA võlakirjaturgude tõus võib dollarit tugevdada. Et midagi taolist ei juhtunud, siis sellel nädalal peaks turgusid mõjutama peamiselt Saksa keskpanga istung ja USA presidendivalimiste eelne info. Ilmselt on tähtsamal kohal sakslaste intressiotsus.

Uus pessimismipuhang Euroopa valuutade, õigemini ühise Euroopa valuuta loomise võimalikkuse osas võib tulla õige pea, seda enam, et eile ütles ühe Euroopa suurriigi kõrge poliitik otse välja, et võibolla ei saavutata ühist eesmärki veel sel sajandil ja ühine majandustsoon jääb järgmisse sajandisse. Selleks julgeks oli Prantsusmaa peaminister Juppe.

Ta lükkas ümber ka jutud Saksa-Prantsuse võimalikust rahaliidust juba enne ja soovitas, et kui liialt vähe riike suudab kriteeriume täita, tuleks kogu Euroopa rahaliidu loomine edasi lükata. Juppe rõhutas, et Euroopa valuutade intressid peavad veelgi alanema.

Sarnaseid avaldusi intresside kohta on teinud ka Saksamaa juhid. Saksamaa Keskpanga president Hans Tietmeyer kõneles pärast G-10 keskpankurite kohtumist, et 10 suurriigi valuutade omavahelised suhted on arenemas õiges suunas ja peegeldavad riikide majandusseisu täpsemalt kui mõni aeg tagasi. Tietmeyer loodab, et trend jätkub samas suunas.

Möödunud nädala üheks oluliseks sündmuseks oli ka jaapanlaste majanduse deregulatsiooni plaan. Kõige olulisem osa sellest on ilmselt uuest finantsaastast (aprillikuust) lubatav tunduvalt vabam pensionifondide haldamise skeem. Hetkel on nõustavate firmade poolt lubatud hallata 1/3 firmade pensionifondidest, kuid aprillist hakkab see näitaja suurenema, jõudes 1999. aastaks 100%ni. Ka investeerimisobjektide piirangud fondidele kaotatakse. Senimaani investeeriti pool vahenditest sunduslikus korras fikseeritud tootlusega paberitesse, näiteks valitsuse võlakirjadesse.

Uuelt nädalalt võib vähemalt esimesel poolel oodata rahulikkust. Kui sakslased neljapäeval intresse ei alanda, võib dollar alla pöörduda. Vastasel juhul läheb trend tõenäoliselt üles.

Skandinaavia valuutade trend on endiselt allapoole. Soome keskpanga pingutused marga languse peatamiseks on vilja kandnud ja kuulujutud Soome marga võimalikust devalveerimisest ilmselt hajunud.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

TARMO TOMAK

Eesti tekstiilitööstus jôudis absoluutsesse madalseisu 1994. aastal, mil toodangu maht moodustas 1992. aasta omast vaid 27,7%. 1995. aastal suurenes tekstiilitööstuse toodang 16%, mis on tööstusharude seas üks parimaid näitajaid. Suure kasvu tingis see, et 1994. aastal virelenud ja erastamist oodanud suurettevõtete toodang suurenes erastamise järel märkimisväärselt.

Eesti suurimad tekstiilitootjad on Kreenholm Narvas, Baltex 2000 (endine Balti Manufaktuur) Tallinnas ja Herdmans Eesti Pärnus.

Statistika loeb tekstiilitööstuse hulka ka sukkade-sokkide, vaipkatete, autoistmete jne. tootmise, kuid nende valdkondade ettevõtted on nimetatutest mitmeid kordi väiksemad. Kõik Eesti suuremad tekstiilitootjad kuuluvad väliskapitalile. 75,5% Kreenholmi aktsiatest ostis Rootsi tekstiilitootja Borås Wäfveri 1994. aasta lõpul. Baltex 2000 omanik on Singapuri kapitalil põhinev Toloram Group, mis ostis Balti Manufaktuuri 1995. aasta algul. Herdmans Eesti kuulub Põhja-Iiri linatöötlemisettevõttele Herdmans Holdings PLC, mis erastas seisva Pärnu linakombinaadi 1994. aasta augustis.

Peapõhjustena, miks väliskapital vabrikud ostis, võiks nimetada ELiga sõlmitud vabakaubandulepingut, odavat, kuid kvalifitseeritud kaadrit, soodsaid investeerimis- ja erastamistingimusi. Eesti Erastamisagentuuri valikut peetakse heaks, sest ostjateks olid tootvad firmad. Erastamiskohustuste (investeeringute- ja tööhõivekohustuse) täitmine pole ettevõtetele seni probleeme tekitanud. Suurim tekstiilitootja ja Eesti üks suurim ettevõte on Kreenholmi Valduse AS oma kuue tütarettevõttega, mille käive kasvas 1995. aastal 32%. Ettevõte peab normaalseks üle miljardi krooni suurust käivet, mis loodetakse saavutada 1997. aasta lõpuks. Kreenholmi suurust iseloomustab seegi, et ettevõte asub 80-hektarilisel maalapil 160 hoone ja 30 kilomeetri teedega.

1994. aastal oli Kreenholmi kahjum suur, 10-15-miljonilisse kahjumisse jäädi ka 1995. aastal. Tänavu loodetakse aga 6 miljoni krooni suurust kasumit. Ettevõttele oli iseloomulik pikaajaliste kohustuste väike osakaal. Ettevõtte maksevõlad ulatusid üle 178 miljoni ja debitoorne võlgnevus 104 miljoni kroonini. Käibekapitali probleemi leevendamiseks on ettevõttel Rootsis oma faktooringfirma, mis tagab vajaliku käibekapitali, selle hinnaks on aga suured intressikulud. Kreenholmi maksevõime taset võib pidada mitterahuldavaks.

Baltex 2000, mis toodab puuvillast lõnga ja riiet, käive kasvas 1995. aastal suhteliselt vähe. See oli tingitud erastamisest ning suurtest investeeringutest, mis segasid ettevõtte normaalset tegevust. Ettevõtte arengut segas seegi, et seni polnud Baltexil viimistlustsehhi valmistoodangu väljalaskmiseks.

Ka Baltex jäi 1995. aastal kahjumisse. Ettevõtte tänavune eesmärk on kahjum likvideerida. Tabelis torkab silma pikaajaliste kohustuste väike osakaal. Maksevõlad ulatusid üle 64 miljoni krooni. Iseloomulik oli ettevõttele negatiivne omakapital, Baltexi maksevõime tase oli eriti nõrk.

Kõige enam suurendas tootmismahtu kõrgekvaliteedilist linast lõnga tootev Herdmans Eesti, mis alustas erastamisjärgselt tootmist 1994. aasta detsembris. 1995. aastal tootis ettevõte keskmiselt 7 tonni linast lõnga nädalas, mis moodustas poole võimsusest. Ettevõtte olukord on viimase aastakümne madalaimast konjunktuurist tingituna raske, mistõttu saadetakse 19. veebruarist enamik 340 töötajast kolmeks kuuks sundpuhkusele. Madalseisu seletab see, et lina tootmine sõltub 75% ulatuses moest. Linatööstuse tsüklid on aga ennustatavad ning 1997. aasta kevadel peaks linase riide müük oluliselt kasvama, mis peaks ettevõttele peagi tagama piisavalt tellimusi. Tekstiil ja tekstiilitooted moodustasid 1995. aastal 13,5% Eesti koguekspordist, olles sellega kaubagruppide seas esikohal. 1995. aasta 9 kuu jooksul läks 42,8% tekstiilitööstuse kogutoodangust ekspordiks. Tekstiilitootjate toodang on mõeldud maailmaturule, eriti USAsse, Lääne-Euroopasse ja Skandinaaviamaadesse. Seda soodustab ka vabakaubandusleping ELiga. Et Venemaaga kauplemisel kehtib Eesti tekstiilitoodetele 65%line tollimaks, ei müüda Vene turule praegu midagi. Ka äsja ratifitseeritud vabakaubandusleping Ukrainaga ei tekita usaldusväärsete ostjate puudumisel erilist ärevust.

Kreenholmi Valduse ASi peadirektor Meelis Virkebau sõnul ei tekita Eesti toodang läänes veel usaldust, mistõttu Kreenholm on üritanud end viimasel ajal reklaamida kui Euroopa tekstiilifirmat.

Kreenholm ostab 35% toorainest USAst, ülejäänu lääne vahendajate kaudu Kesk-Aasiast. Kreenholmile on tooraine küsimus elutähtis, sest aastas kasutatakse puuvilla 33 miljoni dollari eest. USAs (52% toodangust), Soomes (11% toodangust) ja Saksamaal (8,5% toodangust) on ettevõttel agendid. Rootsis, Norras ja Taanis tegeleb müügiga tütarettevõte Krenholm Scandinavia. Selle loomise ajendiks oli väike osakaal turul, mis sundis loobuma sealsest agendist. Soomes on Kreenholmi parim klient Anttila kaubamajade kett.

USA turg ei too ettevõttele suurtest müüdavatest kogustest hoolimata midagi sisse, kuid on vajalik püsikulude katmiseks. Saksamaal planeeritakse osta juba tegutsev müügifirma.

Kreenholmi omanikud ei garanteeri toodangu müüki, see on kohaliku juhtkonna ülesanne. Meelis Virkebau sõnutsi raskendab eksporti asjaolu, et erinevates riikides on väga erinevad eelistused. Ekspordi osa kogutoodangust moodustas nii 1994. kui 1995. aastal ligi 85%. Et suur osa Kreenholmi Eestis müüdud toodangust läheb pärast töötlemist ekspordiks, on ettevõtte toodangust tegelikult ekspordiks minev osa veel suurem. Kreenholm tahab ka Eesti turgu maksimaalselt ära kasutada, kuid kohaliku turu osa pole siiski võimalik oluliselt suurendada.

Baltex 2000 ostab tooraine rahvusvaheliste börside kaudu. Toodangut turustatakse Lääne-Euroopas asuvate hulgiostjate ja agentide vahendusel, ettevõttel on kontakte ka otsetarbijatega. Baltex 2000 ekspordi maht moodustas 1995. aastal 94% kogutoodangust. Aastaga kasvas eksport ligi 10%. 40% ettevõtte ekspordist on tagatud vähemalt kuuekuuliste lepingutega, 90% vähemalt kolme kuu peale sõlmitud lepingutega.

Herdmans Eesti eksportis 1995. aastal 90% toodangust. Eesti turule on nende toodang liiga kallis. 10% toodangust, mis jäi Eestisse, müüdi ASile Moygashel Eesti, mis eksportis valdava osa oma toodangust. Herdmans Eesti saab toorme Prantsusmaalt ja Belgiast. Eestist toorainet halva kvaliteedi tõttu ei osteta. Toodangu müügi poliitika korraldatakse Iirimaal, kohalike juhtide ülesanne on vaid toota nii hästi kui võimalik. Investeeringud tekstiilitööstusesse on küll olnud suhteliselt suured, kuid ka kaasaegne tehnoloogia on väga kallis. Valdav osa investeeringutest on läinud masinatesse, seadmetesse ja energiasüsteemidesse. Investeeringute põhieesmärk on toodangu kvaliteedi parandamine ning tootmise efektiivsuse tõstmine. Tähtis on ka teenuste kvaliteedi parandamine, mis hõlmab toodangu õigeaegse ja kiire tarne.

1995.-97. aastal planeerib Kreenholm investeerida 60 miljonit krooni, millest 1995. aastal investeeriti 15 miljonit. See on aga ka minimaalne vajalik summa. Ettevõtte masinapark on väga erinevas olukorras, näiteks Kreenholm Õmbluse ASil on kõige moodsamad masinad Skandinaavias (need osteti viimase Moskvast tulnud rahaga), ketrus- ja kudumistsehhides on aga palju üle 20 aasta vanuseid masinaid. Ligi miljon krooni investeeris firma ka juhtide koolitusse, see on Eesti tingimustes arvestatav summa.

Suurimaid investeeringuid on teinud Baltex 2000, mis investeeris 1995. aastal 105 miljonit krooni. Toloram Group ostis ka osa mitu aastat seisnud Sindi tekstiilivabrikust, kus hakatakse viimistlema Baltexi toodangut, mis võimaldab teha valmistoodangut. Sellega muutub Baltex Kreenholmi konkurendiks. Ettevõte plaanib välja vahetada 60% seadmetest.

Suhteliselt palju investeeris 1995. aastal ka Herdmans Eesti - 30 miljonit krooni. 1996. aastal planeeritakse investeerida 10-15 miljonit.

Suuremad tekstiilitootjad on viimase aastaga vähendanud tööliste arvu, Baltex 2000 990lt 900le, Kreenholm 5977lt 5400le. Lähinädalatel planeerib Kreenholm likvideerida 400 töökohta, mille vastu töölised esinesid piketiga. NLi ajal töötas Kreenholmis üle 12 tuhande töötaja. Töötajate arvu vähenemine jätkub kindlasti ka edaspidi. Sellist kasvu, nagu 1995. aastal, tekstiilitööstuses enam ei tule, kuigi toodangu maht suureneb ka 1996. aastal. Majandusministeeriumi tööstuse harupoliitika talituse juhataja Mati Pungase sõnul on kasv sel aastal esialgse prognoosi kohaselt kuni 5%. Lähiaastate areng ning tootjate konkurentsivõime sõltuvad eelkõige kvaliteedi parandamiseks ning tootlikkuse tõstmiseks tehtavatest investeeringutest. Meelis Virkebau sõnul on tekstiilitööstusel Eestis perspektiivi veel vähemalt kümme aastat.

Kui Kreenholm suudab ära kasutada trumpe - asukohta Lääne-Euroopa läheduses, hinda ning paindlikkust suurte koguste tootmisel -, ei tohiks arengus tagasilööke tulla. Seda kinnitab ka asjaolu, et valmistoodangu osa suurendamine (praegu 80% kogutoodangust) ja puuvillase toorkanga müügi lõpetamine on lähiajal ettevõtte tegevuse üks põhisuundi. Ettevõtte tuleviku otsustavad investeeringud, mille mahtu planeeritakse küll suurendada, kuid tundub, et nii suure ettevõtte puhul peaksid need olema järgu võrra suuremad.

Kui Baltex 2000 likvideerib kahjumi, teostab 1996. aastal lubatud 25 miljoni dollari suurused investeeringud ja käivitab Sindis viimistlustsehhi, on ettevõttel kõik võimalused käivet oluliselt kasvatada. Arengut lihtsustab suhteline kompaktsus.

Herdmans Eesti on teinud suuri investeeringuid ning kui saadakse üle konjunktuuri madalseisust, on lähiaastad ettevõttele edukad. Areng sõltub aga liialt turu kõikumistest, sest ettevõte ei tegele üldse turustusega.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

lehekülje algusesse , esileheküljele

Webmaster
Copyright © Postimees 1996

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles