Ministrid loodavad Balti teed sillutada Brüsseli eküüdega, Pudelikaela efekt piiridel, Hoiusekindlustus hakkab esialgu tagamakuni 20 000 krooni, Õiendus, Eesti Interneti maastik selgineb, Kas välisabiprogrammide raha kasutati õigel eesmärgil?, Kas EENet r

ARGO IDEON

Tallinnas kaks päeva nõu pidanud Balti riikide transpordiministrid leppisid kokku kooskõlastada omavahel kõnelusi EU Komisjoni ning rahvusvaheliste finantsasutustega Via Baltica rahastamiseks laenude ja toetuste abil.

Eesti teede- ja sideminister Kalev Kukk, Läti transpordiminister Vilis Krishtopans ja Leedu transpordiminister Jonas Birzhishkis allkirjastasid kolmapäeval Tallinnas kolm ühisdokumenti, millest üks käsitleb koostöö jätkamist Via Baltica arendamisel. Resolutsioon keskendub peamiselt «Kreeta rahvusvaheliseks transpordikoridoriks nr. 1» nimetatud Via Baltica tähtsuse rõhutamisele (Kreeta saarel toimus 1994. aastal Euroopa transpordiministrite konverents, kus arutati Ida- ja Lääne-Euroopa ühendusteede parandamist).

Dokumendis kinnitatakse riikide tahet järgida Rootsi Riigipanga ekspresidendi Bengt Dennise juhitud rahvusvahelise töögrupi poolt ette valmistatud investeeringuplaani, mis näeb ette aastani 2000 kulutada Via Balticale Eestis 48,8 miljonit, Lätis 26,8 ja Leedus 37,5 miljonit USA dollarit. Viidatakse ka Balti riike läbiva raudteeühenduse (Rail Baltica) arengu vajadusele.

Teede- ja sideminister Kalev Kukk kinnitas «Postimehele», et kohtumisel sai Via Baltica olemus ministritele senisest selgemaks ning ka projekti puudutav resolutsioon defineerib seda senisest täpsemalt. «Konkreetsemate küsimuste lahendamisega läheme edasi olemasolevate töögruppide raames,» ütles minister.

«Mis puudutab projekti finantseerimist, siis võibolla on Eesti ajakirjanikud tähele pannud peaminister Tiit Vähi hiljutisi kohtumisi Davosis,» viitas Kukk Lääne-Euroopast loodetavale rahale. «See tähendab, et Via Balticasse tuleb suhtuda kui üleeuroopalisse projekti. Seda ei saa vaadelda üksnes ühe või teise Balti riigi seisukohalt. Raha tuleb leida ja ka leitakse rahvusvahelistest krediidiprojektidest.»

Vastates «Postimehe» küsimusele Via Baltica rahastamisallikate kohta ütlesid Läti ja Leedu transpordiminister, et investeeringuprogrammis kirja pandud summad saadakse kokku. Krishtopansi sõnul on Lätis loodud maanteedefond, mille mahuks kavandatakse 1996. aastal umbes 50 miljonit USD ning mis edaspidi peaks veelgi kasvama. «Via Baltica finantseerimisallikad on väga erinevad. Kasutame nii krediite kui ka riigieelarve vahendeid,» lausus minister. «Lätile on Via Baltica ühelt poolt lühim tee Skandinaaviasse ja teisalt lühim tee Kesk-Euroopasse - nii sõiduautodele kui kaubavedudeks, samuti Lätit läbiva transiidi tarvis,» rõhutas Krishtopans. Tema sõnul on lõunanaabritel juba välja töötatud transpordisüsteemi arenguprogramm kuni aastani 2050.

Leedu transpordiministri Jonas Birzhishkise sõnul ei saa tänast olukorda enam võrrelda 1992. aastaga, kui probleemiks oli isegi ühe miljoni dollari kogumine kõige tähtsamate hetkevajaduste tarvis, et riigi transpordisüsteem ei seiskuks. Leedus Via Baltica projekti jaoks kuluv raha kavatsetakse saada laenuna eri pankadelt ning loomisel olevast maanteedefondist. Sajandi lõpuks peab Via Baltica Leedu lõik vastama kõigile normidele, mis lasevad seda lülitada üleeuroopalisse teedesüsteemi, lubas Birzhishkis. Kalev Kukk avaldas arvamust, et peamiseks pudelikaelaks Via Baltical ei ole enam Leedu-Poola piir, vaid Euroopa Liidu piir Poola ja Saksamaa vahel. Sealne veokite järjekorra kestus ulatub tema andmeil paarikümne tunnini. Kuid probleeme on ka Poolas, eelkõige lõigul, mis algab Leedu-Poola piirilt ja kulgeb Varssavi suunas. Pudelikael on ka Poola pealinn, sest kogu Kesk-Euroopa suunas kulgev liiklus on sunnitud läbima Varssavi kesklinna.

Olukord Leedu-Poola piiril on Eesti teedeministri sõnul märgatavalt paranenud. «Tegemist on mitme võrdväärse üle piiri liikumise võimalusega ja 1994. aastal valitsenud segadust enam ei ole,» ütles ta.

Leedu transpordiministri sõnutsi on Euroopa Liit toetanud piiriületusküsimuse lahendamisel nii Poolat kui Leedut. Nende vahelisel piiril Kalvarija/Budziskos on rajatud tõenäoliselt üks Euroopa moodsamaid tolliläbilaskepunkte, mille ehitamiseks kulutati üle 10 miljoni dollari.

Kogu transport ei kulge Leedu ministri sõnul siiski veel Kalvarija kaudu. Endiselt sõidetakse ka Lazdijaisse, kus «korgid» koos kõigi ebameeldivate nähtustega senini eksisteerivad.

Birzhishkis ei eitanud korruptsiooni olemasolu Leedu piiril. Leevendust pakuks tema sõnul tolliprotseduuride ühtlustamine Leedu ja Poola vahel, mida mõlema riigi juhid on ka omavahelistel kohtumistel arutanud. «Aeglaselt, kuid probleem siiski laheneb,» oli minister tuleviku suhtes optimistlik.

Ministrid kirjutasid Tallinnas alla ka resolutsioonid ühise transpordipoliitika edasiarendamisest ja transpordi infrastuktuuri kasutustasude harmoniseerimisest.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

ARGO IDEON

Valitsuse lauale on jõudnud Eesti Panga ja pangaliidu poolt välja töötatud hoiuste tagamise seaduse eelnõu, mille kohaselt tagataks esialgu füüsiliste ja juriidiliste isikute kuni 20 000-kroonised hoiused 90% ulatuses.

Hoiuste tagatus rakenduks eelnõu järgi 6 kuu möödumisel seaduse jõustumisest. Aastaks 2010 peaks tagatava hoiuse suurus ulatuma 20 000 eküüni (praeguse kursiga umbes 300 000 krooni), kuid selleni tahetakse jõuda etapiviisiliselt. Kavakohaselt jääb 10% tagatud hoiustest hoiustaja omavastutusele, mis eelnõu koostajate hinnangul vastab üldtunnustatud põhimõttele, et osa moraalset riski jääb pangakliendi kanda. Samuti on see kooskõlas vastava Euroopa Liidu direktiiviga.

Hoiuste tagamiseks on kavas luua eraldi fond, millest krediidiasutuse maksejõuetuks muutumisel tagatakse hoiuse väljamaksmine eeltoodud ulatuses. Fondi juhiks eelnõu kohaselt 5 liikmega nõukogu, kuhu pangaliit ja Eesti Pank nimetaks kumbki kaks esindajat. Viienda koha nõukogus täidaks valitsuse esindaja.

Fond saaks oma rahalised vahendid krediidiasutuste ühekordsetest sisseastumismaksudest (50 000 kr) ja liikmemaksudest. Viimaste suuruseks tahetakse 2000. aasta lõpuni kehtestada 0,3% tagatud hoiuste summast aastas, mis tasutaks osadena kord kvartalis. Edaspidi tohib fondi nõukogu liikmemaksu suurust vajadusel muuta, kuid mitte suuremaks kui 0,5% tagatud hoiustest aastas.

Kogu fondi kapitali suuruseks kavandatakse 3% tagatud hoiustest, mis kõigi pankade eduka käekäigu korral koguneks ligi 10 aasta jooksul.

Pangainspektsiooni asejuhataja Andres Sutt ütles, et hoiuste tagamise fondi nõukogu koosseisu küsimuses ei jõudnud Eesti Pank ja pangaliidu esindatud kommertspangad päris ühele meelele. Probleemiks jääb, et eelnõu järgi saavad nõukogus enamuse riigi struktuurid, kuid raha, mille kasutamise üle otsustatakse, tuleb eraomanduses kommertspankadelt.

Sutt põhjendas kavakohast jõudude vahekorda nõukogus, et hoiuste tagamist saab teataval määral pidada samasuguseks riigi pakutavaks avalikuks teenuseks, nagu politsei poolt õiguskorra kaitsmist. Pangaliidu õigusnõunik Katrin Talihärm ütles eile «Postimehele», et hoolimata säilinud erimeelsustest ei kavatse pangaliit taotleda oma nägemuse läbisurumist lobbytöö kaudu Riigikogus, vaid seisab tervikuna seaduseelnõu taga. Kui seadus vastu võetakse, saab fondiga ühinemine kõigile litsentsi omavatele krediidiasutustele kohustuslikuks.

Kui loodava hoiuste tagamise fondi kapitalist ei peaks vajalikeks väljamakseteks piisama, on tal eelnõu kohaselt õigus rahaturgudelt vahendeid juurde laenata. Laenu tagatisena tahetakse kuni 700 miljoni krooni ulatuses kasutada Eesti Panga käsutuses olevat metsa.

Eelmise aasta suvel kavatsesid kuus kommertspanka - Hansapank, Hoiupank, Ühispank, Tallinna Pank, Raepank ja Forekspank - luua omavahelise hoiusekindlustusfondi. Kava põrkus aga Eesti Panga jäigale seisukohale, et ka riik peab hoiuste tagamise süsteemis osalema ning see peab haarama kõiki tegutsevaid krediidiasutusi. Kolmapäevases «Postimehes» on autori süül eksitav viga. Eesti Põlevkivi teeb ettevalmistusi kontserni, mitte konsortsiumi moodustamiseks. Vabandame.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

KRISTIINA TÕNNISSON, RAGNAR SASS

Alates eilsest ei saa enam ükski kommertsasutus Eesti hariduse ja teaduse andmesidevõrgult EENet tasuta Interneti ühendust. «See mõjub Eesti Interneti arengule positiivselt, sest nüüdsest kasutavad äriettevõtted kommertsliine, teadus- ja haridusasutused aga akadeemilisi liine,» ütleb EENeti juhatuse liige ja EsData tegevdirektor Ants Wõrk.

EENet on 1993. aastal rajatud Eesti hariduse ja teaduse andmesidevõrk, mille eesmärgiks on Eesti haridus-, teadus- ja kultuuriasutuste andmesidevõrgu arendamine ja koordineerimine. Võrguühenduse välisliinide kulud maksavad kinni Põhjamaad, abiprogrammide eesmärgiks on Eesti Interneti ühenduse arendamine. Mitmed välisabiprogrammide esindajad pole siiani kindlad, kas raha on õigesti kasutatud. «EENet on mõeldud ainult teadus- ja haridusringkondadele, ometi kasutasid kuni viimase ajani EENeti välisliine aktiivselt ka kommertsettevõtted,» sõnab ÜRO arenguprogrammi koordinaator Linnar Viik.

Selles olukorras oli süüdi EENeti väga leebe poliitika, arvab Eesti Teaduste Akadeemia Küberneetika Instituudi andmesideosakonna juhataja Tarvi Martens. «Probleem oli lühidalt selline - Põhjamaade Nõukogu maksis kinni EENeti väliskanali akadeemilisel eesmärgil, EENet laskis seda aga kasutada äriettevõtetel,» leiab Martens.

«Kommertsettevõtetele on vaadatud kogu aeg kurja pilguga, et nad takistavad akadeemilise kanali tööd. Me ei läinud EENeti liinile salaja, kõik põhineb kokkulepetel,» valgustab firmade seisukohta Microlinki andmesideosakonna juhataja Aavo Raup. EENeti tegevdirektor Enok Sein ei näe sellises käitumises vigu. «Et kommertsasutused EENeti pealt teenisid, oli õige ja normaalne. Liinide tihe kasutamine mõjus Eesti Interneti arengule vaid positiivselt. Miks peaks EENeti kasutajaid olema ainult väike grupp inimesi? Põhjamaade projekti eesmärk on, et Internet leviks Baltikumis võimalikult kiiresti ja laialdaselt,» leiab Enok Sein.

Ka Baltic Computers Systemi projektijuht Erko Tamuri on seisukohal, et Eesti Interneti arengut silmas pidades oli normaalne, et kommertsasutused kasutasid arvutivõrguga tutvumiseks EENeti kanalit. «Ma ei usu, et erasektori aktiivsuse tõttu olid akadeemilised asutused halvemas seisus,» arvab Tamuri.

Abiprogrammide koordinaator ja Oslo Ülikooli arvutuskeskuse professor Rolf Nordhagen on seisukohal, et Eesti Internet on arenenud väga kiiresti. «Samas oleme kursis, et akadeemilisel kanalil toimus ka äriline liiklus. Tulevikus hakkame asjaga tõsisemalt tegelema,» kinnitab Nordhagen.

EENeti juhatuse liikme Ants Wõrgu arvates käituti valesti. «EENetil polnud õigust anda akadeemilist kanalit kommertsettevõtetele kasutada. Olen eelkõige selle vastu, et ta andis seda ühendust ilma rahata,» lausub Ants Wõrk.

«Raha liini kasutamise eest pole me üheltki kommertsasutuselt tõesti võtnud,» kinnitab ka Enok Sein. «Aga miks me pidanuks seda tegema? Oleme ju riigieelarveline asutus, seega ei soovi ma liinide tasuta andmist pikemalt kommenteerida,» lisab Sein.

«Eesti püüab ennast üles seada infotehnoloogiat arendava keskkonnana. Kui välisabiprogrammi eesmärke pole aga siiani ausalt ja eetiliselt ellu viidud, on kogu ettevõtmine kahtluse all,» lausub Viik. «Samas ei oleks EENet ise suutnud pakkuda Interneti teenust nii laialdaselt, kui tegid seda tema ühendust edasi müünud erafirmad,» lisab ta.

Küsimusele, mis on kokkuvõttes kasulikum, kas Interneti areng või usaldusväärsus, vastab Linnar Viik, et areng. «Kui uskuda, et keegi pole selle tegevuse läbi rikkaks saanud, siis on tulemus hea,» arvab Viik.

Tänaseks peaksid kõik firmad olema leidnud alternatiivse võimaluse arvutivõrku pääsemiseks. «Et liini vahetamiseks anti vähe aega, tundub, et ka EENet ei teadnud kuni veebruari alguseni, millal peavad kommertsasutused akadeemilisest võrgust lahkuma. Kuigi info tuli firmadele hilja, lahenes asi vaikselt,» ütleb Aavo Raup.

«Kommertsasutused teadsid, et peavad EENeti liinilt lahkuma 1995. aasta lõpuks, mistõttu liinide vabastamise nõue ei olnud üllatuseks. Kuid nagu hilines Ants Wõrgu juhitava Esdata väliskanali tegelik kasutuselevõtmine, on kahjuks veninud ka teiste firmade üleminek mitteakadeemilistesse kanalitesse,» rääkis EENeti tegevdiretor Enok Sein. Esimene firma, mis asutas oma kommertsväliskanali, oli AS EsData. 1995. aasta lõpetas ta umbes 100 000 krooni suuruse kahjumiga. Kahjumi põhjuseks peab tegevdirektor Ants Wõrk ebaausat konkurentsi. «Olime sunnitud oma hindu alandama, sest teised firmad said EENetilt ühenduse tasuta, müües seda edasi madalamate hindadega,» lausub Wõrk.

Selle aasta jaanuari alguses avas oma väliskanali ka AS Nösper. Suur osa Tallinna äriettevõtetest, kes siiani kasutasid EENeti akadeemilist kanalit, läksid nüüd Nösperi kanalile. «Et kommertstarbijaid tuleb üha juurde ja EENet ei võta neid enam vastu, siis otsustasimegi asutada oma kanali. Kära Interneti ümber puhuti üles konkurentide poolt,» räägib EENeti juhatuse liige ja AS Nösperi direktori asetäitja Andres Bauman.

Kanalite vahetajate seas oli ka Baltic Computers System. «Vahetasime võrku hoolimata sellest, et maksame ühenduse eest kõrget hinda. Et tahame ühendust ka ise edasi müüa, siis ei pidanud me enam õigeks akadeemilise võrgu kasutamist,» lausub Erko Tamuri. Eestil on praegu neli väliskanalit: EENeti, AS Nösperi, AS EsData ja AS Data Telecomi kanal. Kolm nendest on ärikanalid, EEneti kanal on mõeldud akadeemilistele ringkondadele. Siiani vahendasid EENeti akadeemilisi liine AS Nösper ja AS Espak Data.

Pärast kommertsfirmade lahkumist välisliinilt on ka EENetil raskem toime tulla. Nüüdsest peab ta tasuma siseriiklike liinide eest ise ja kaotab seni tasuta kasutada olnud Unineti spetsialistid. Seni sai ta Tartu-Tallinna siseühenduse tasuta. «Lepingu kohaselt hakkame selle liini eest alates 15. veebruarist maksma. EENetil toimub nn. kulude ümberasetumine,» ütleb Enok Sein.

«Saab näha, kas Eesti Interneti võrgu hinnad tõusevad või langevad,» sõnab Aavo Raup.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

lehekülje algusesse , esileheküljele

Webmaster
Copyright © Postimees 1996