TV 3 sai ringhäälinguloa ja läheb eetrisse, Väliskapitali liiga palju?, Raudteelased piketeerisid Toompeal, Lahkuv Tartu politseiprefekt Aleks Uibo ei lase süsteemi lammutada, Rakvere teater saab veel ühe juhi, Kaitsepolitsei esitas Strandbergile ja Kivim

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ALO LÕHMUS, TAMBET KAUGEMA

Kultuuriminister Jaak Allik otsustas eile anda ringhäälinguloa praegu EVTV/RTV käsutuses oleva kanali kasutamiseks telejaamale TV 3. Uus teleprogramm tuleb eetrisse niipea, kui äriregister TV 3 registreerib.

Kultuuriministeeriumi ringhäälinguloakomisjoni liikmete soosingu saanud teine pretendent vabale kanalile, AS Trio, ei kavatse Jaak Alliku otsust vaidlustada. Trio juhatuse esimees Rein Lang süüdistab oma eilses avalduses Allikut aga poliitiliste lubaduste lunastamises ja kogu konkursi farsiks muutmises.

Kultuuriminister Jaak Allik kinnitas «Postimehele» vahetult pärast TV 3 tegevusloa kätteandmist, et loodetavasti tehtud otsusest tüli ei tõuse ja kohtuprotsessi sellele ei järgne.

Minister ütles, et eelmise telesõja ajal elas ta Viljandis ning nägi, kuidas Lõuna- ja Kagu-Eestis jäid ekraanid pimedaks, inimesed ei saanud enam vaadata harjumuspäraseid saateid ja seriaale. «Kahtlemata oli minu valiku üks põhjusi see, et isegi kui juriidiline sõda peaks kestma, ei kannataks selle pärast televaatajad. Kui kohus midagi otsustab, on see iseasi, aga nii kaua, kui kestavad juriidilised vaidlused, peaks olema televaatajal võimalus vaadata seda, millega ollakse harjunud,» kinnitas Allik.

Ühe põhjusena, miks otsustati TV 3 kasuks, nägi Allik seda, et EVTV/RTV on juba vaatajatele tuttavad, vaataja on nende programmiga harjunud, AS Trio ei ole sellel alal aga varem tegutsenud. Kultuuriministri arvates puudub AS Triol ka oma tehnika ja vastavate kogemustega kaader.

Kultuuriminister väitis, et talle tuli väga meeldiva üllatusena teade AS Trio ning Tipp-TV vahel sõlmitavast koostöölepingust. «Tipp-TV on nähtav 40 protsendile Eesti vaatajaskonnast ning nii on AS Triol meeldiv võimalus hakata harjutama televisioonitegemist, võita vaatajate usaldus ja konkureerida siis juba järgmisel üleriigilisel konkursil,» ütles Allik.

Kultuuriministeerium tõdeb oma pressiteates, et raskeimaks probleemiks osutus komisjonis tõstatatud küsimus, kas TV 3 aktsiakapitalist kuulub ringhäälinguseadusele vastavalt üle poole Eesti kodanikele.

«Taotleja esitas meie järelepärimise peale notariaalselt kinnitatud väljavõtte aktsiaraamatust, mis praegusel hetkel tõestab, et aktsionäridest kolm viiendikku on Eesti kodanikud. Samas on TV 3 teadlik, et kui toimuvad seadusega vastuolus olevad muutused aktsionäride koosseisus, on ka ministeeriumipoolne reageering vastavuses seadusega,» ähvardas ministeerium.

Ringhäälinguloakomisjoni liige ja TV 3 poolt hääletanud Rein Veidemann ütles «Postimehele», et ei näe TV 3 välisosaluses probleemi, sest Soome ja Rootsi kapital loodetavasti tasakaalustavad teineteist. «Televisioonitegemine on nii kulukas, et ma ei välista, et ka Kuku TV oleks sunnitud olnud oma aktsiakapitali laiendama mõne välisinvestori suunas,» arvas ta.

Komisjonis AS Trio poolt hääletanud justiitsministeeriumi asekantsler Priidu Pärna ütles aga, et juriidilisest vaatekohast lähtudes pidas ta võimatuks hääletada TV 3 poolt.

«Ringhäälinguseaduses on nõue, et vähemalt 51% peab kuuluma Eesti kodanikele. Kuidas seda tuvastati, on TV 3 puhul küllaltki vaieldav. Seda võib öelda ka mitmete teiste varem välja antud ringhäälingulubade kohta, kuna juriidiline külg ei ole komisjonis tõenäoliselt kõige tugevam olnud,» ütles Pärna, lisades, et langetas oma otsuse lähtudes puhtast juristieetikast, kaldudes sisulisest küljest eelistama pigem TV 3.

Komisjoni ülejäänud liikmed Urmas Sõgel, Marju Laur, Kersti Murdvee, Tõnu Naestemaa, Mall Gramberg ja Arvo Rammus oma hääletuseelistust ei avalikustanud.

TV 3 aktsiatest on EVTVl 42%, AS Eesti Finantsinvestil 8%, Mainos TV-l 6%, AS Krennol 10% ja 34% AS Telemeedia Eestil.

Rein Veidemann märkis ka, et komisjon ei saanud aktsepteerida AS Trio poolt esitatud Hansapanga krediidiliini lubadust, millel oli panga laenudivisjoni juhataja allkiri. Veidemanni sõnul oleks komisjoni rahuldanud, kui Trio rahastamisprojekti taganuks Hansapanga juhatuse vastav otsus.

Andres Jõesaar ja Toomas Lepp TV 3st kinnitasid, et uus programm tuleb eetrisse kohe, kui firma registreerimine äriregistris jõustab kultuuriministeeriumi otsuse. Esmaspäeval koguneb kuueliikmeline TV 3 nõukogu, kus osalevad ka sel nädalal Eestis viibinud Kinneviki esindajad. Äriregistri juhataja Jüri Mesipuu ütles, et registreerimisprotseduur võtab aega minimaalselt ja saab tehtud niipea, kui TV 3 esitab oma tegevusloa.

AS Trio juhatuse esimees Rein Lang teatas eile, et Trio ei kavatse kultuuriministri otsust kohtulikult vaidlustada, ent süüdistas oma avalduses Allikut poliitilises otsuses.

«Pärast komisjoni otsust selgus ootamatult, et kultuuriminister käsitas komisjoni tema kui poliitiku nõuandjana, mille liikmete arvamusega pole vaja arvestada. See muutis kogu avaliku riikliku konkursi farsiks. Kultuuriministri ja tema lähikondlaste otsus anda ringhäälinguluba konkursil «teisele kohale» tulnud TV 3le ei tulnud AS Triole üllatusena. Tegemist oli antud lubaduste oodatava lunastamisega poliitilise võimu poolt,» kirjutas Lang.

AS Trio konstateeris, et tänases Eestis sarnaneb riiklik asjaajamine üha enam ENSV asjaajamisega. «Oma korporatiivsete või grupihuvide kaitsmist riigivõimu abil püüab jaga ja valitse põhimõttel töötav valitsus põhjendada demagoogiaga kompetentsusest, kodurahust ja koostööst,» öeldakse avalduses. «Seadustel, võimude lahususel ja ettevõtlusvabadusel põhinev tsiviilühiskond on asendumas ametnike omavolil põhineva bürokraatliku nomenklatuurivõimuga, mida taotlevad riiklikud ja eramonopolid. Monopolide ja ebaefektiivsete, pseudoerastamise teel oma sõpradele ja tuttavatele üle antud ettevõtete korruptiivne eelistamine riigi juhtimisel kahjustab perspektiivis Eesti kodanikke ja nende poolt moodustatud tulundusühingute konkurentsivõimet. See seab aga ohtu meie rahvusliku ja riikliku iseseisvuse,» teatas Kuku raadio omanik AS Trio.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

EPP ALATALU

Eile piketeeris ligi kakssada raudteelast ja raudtee toetajat Toompeal lossi ees raudtee hävitamise vastu. Emotsionaalseid ja ratsionaalseid arvamusi oli kuulama tulnud teede- ja sideminister Kalev Kukk.

Raudteelaste piketi kutsusid kokku Eesti vedurimeeste ametiühingute liit ja Eesti raudteelaste ametiühingute liit, et riigiettevõtte Eesti Raudtee allakäigu peatamiseks mõjutada valitsust raudteele raha eraldama. Raudteed tuleks doteerida võrdselt maanteedega, nõudsid raudteelased.

Toompeale kogunes raudteelasi kogu Eestist, ka endisi raudteelasi Mõisakülast ja kaugemalt, nii raudteelase vormis kui vormita. Vedurimeeste ametiühingujuht Tõnu Väät ja raudteelaste ametiühingujuht Fjodor Korotkov andsid valitsuse istungile siirdunud minister Kalev Kukele üle pöördumise, kus teatasid valitsusele oma vastuseisust liinide kavandatavale sulgemisele, mis halvaks paljude piirkondade sotsiaal-majandusliku arengu.

Raudteejuhid ja raudteelased on teatanud, et nad ei vastandu teineteisele, sest ametiühinguorganisatsioonide liikmed on mõistnud, et Eesti Raudtee ei saa nende nõudmisi täita, kui raudtee arengut ei toetata.

Eelmisel aastal 125-aastaseks saanud Eesti Raudtee mullune kahjum oli 226 000 krooni. Vaid Tallinna-Narva ja Tallinna-Petseri suunal on Eesti Raudteel kaubavedudelt kasumit loota ja need liinid jäävad Eesti Raudtee seisukohalt kasvavateks liinideks.

Eile lubas minister Kalev Kukk piketeerijatele, et valitsus jätkab raudtee probleemidele lahenduste otsimist. Kukk nimetas, et ebarahuldavas korras raudtee kahjumi maksavad kinni raudteelased oma taskust ning praeguses olukorras on raudtee majandamist mõttetu jätkata. Kukk ütles ka, et Eesti ei saa loobuda meetristki maanteest, vajadusel tuleb loobuda paarikümnest kilomeetrist raudteest.

Lisaks raudteelastele oli Lossi platsil ka raudtee toetajaid ning neid inimesi, kes osalevad piketi teemast hoolimata. Oli neid, kes karjudes nõudsid Kiisa jaama allesjätmist ja «karjakaupa välismaal käimise» ning kallite autode ostmise lõpetamist. Minister Kukk püüdis vastata võimaluste piires.

Kahesaja osavõtjaga pikett, kus lisaks tsentraliseeritult tellitud plakatitele oli ka isetehtud loosungeid, mis meenutasid raudtee vähikäigu võimalust, lõppes rahulikult.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

AITA OTTAS

Aleks Uibo, eelmisel nädalal andsite te politseiameti peadirektorile Ain Seppikule nõusoleku hakata tööle keskuurimisbüroo direktorina. Esialgu olite te sellise ametivahetuse vastu. Millest on tingitud meelemuutus?

Mind on Tallinna tööle kutsutud juba mitmel korral - Igor Amani ajal peainspektori kohale, hiljem peadirektori asetäitjaks ning olen olnud ka politseiameti peadirektori kandidaat. Aga olles kolkapatrioot, pole ma tahtnud Tartust ära minna.

Enne Seppiku saamist peadirektoriks leppisime prefektidega kokku, et toetame teda igati. Olime huvitatud, et ta selle koha vastu võtaks, sest peadirektorid muudkui vahetusid ja me tahtsime kedagi kindlat.

Seppik tuletas mulle lubadust meelde selle aasta jaanuaris.

Kas nõusoleku andmisega kaasnesid ka mingid teiepoolsed tingimused. Näiteks, et te räägite kaasa, kes saab Tartu uueks politseiprefektiks?

Selline tingimus mul oli. Uue prefekti kohale oli mitmeid kandidaate. Ma kartsin, et tuleb inimene, kes lammutab senise süsteemi. Praegu on kõige kindlam kandidaat abiprefekt Raivo Palu, kellega ka Seppik mõne päeva eest Tartus kohtus.

Mis on iseloomulik Tartu politseisüsteemile, mille lammutamist te kardate?

Juba 1991. aastal moodustasime eraldi grupid raskemate kuritegude uurimiseks ja kiirreageerimisrühmad, et kriminaalpolitsei oleks tugev. Patrullteenistuse oleme jätnud tagaplaanile - mitte tühjaks, seal käivad ka konstaablid abiks. Kõigil politseinikel ei ole meil kohustust tänaval patrullida, nagu see mõnel pool on. Nii oleme säilitanud spetsialistide tuumiku.

Kuipalju võis teile ettepaneku tegemist mõjutada see, et Tartu politseil on parasjagu käsil linna soojamajanduse uurimine ning sellega seoses on algatatud kaks kriminaalasja, endise energeetikanõuniku Priit Paalo ja erafirma Giga omaniku, linnavolinik Tiit Veeberi vastu?

Niipalju, kui ma tunnen Ain Seppikut ja siseminister Märt Raski, ei ole mul alust arvata, et keegi oleks neile öelnud: Uibo on vaja siit ära viia, sest ta uurib soojamajandust. Ma ei ole enam poisike, et ei saaks aru, kui mulle lõksu seatakse.

Ajaliselt on teie kohavahetus ja soojamajanduse uurimine igal juhul kokku langenud. Kas soovite oma järeltulijas prefekti kohal kindel olla ka sel põhjusel, et uurimine jätkuks senise intensiivsusega?

Mingeid takistusi ei ole Tallinnast meile soojamajanduses selguse saamisel tehtud ja meie uurijatele on ka abijõude lubatud.

Kui kaugel on soojamajanduse uurimine praegu?

Üks-kaks uurijat ei jõua kogu seda materjali läbi seedida. Küsimus ei ole ainult selles, kes on toime pannud mingi kriminaalkuriteo soojamajanduse rahaga ringi käies, vaid uurimise käigus tuleb selgeks teha ka see, kas on linnale kahju tekitatud - Tartu Jõujaama kuuluvad võrdsete osanikena Giga ja linnavalitsus. Sellepärast on oluline kaasata erapooletuid eksperte, turbamajandusspetsialiste ja audiitoreid.

Ühe audiitori teenuseid te juba kasutasite, Eha Pott esines ka linnavolikogu ees. On küsitud, miks valik langes just temale.

Siin käis ennast pakkumas ka teisi, plaanis oli üldse võtta audiitor Tallinnast. Sealsed audiitorid ütlesid aga ära, nähes suurt töömahtu. Mõni siinne oli jälle ise väga huvitatud, et neid materjale kontrollida.

Kas sellest tööst huvitatud olid kuidagi soojamajandusega seotud?

Üks oli seotud audiitorfirmaga VHL Audit, mille omanikke on linnavolikogu esimees Ants Veetõusme. Me ei saanud teda võtta ka sellepärast, et Tartu Jõujaam, mis on omakorda Anne Soojuse osanik, moodustati Veeberi ja Veetõusme vahelise lepinguga. Politsei spetsialistidel on kahtlusi, kas see leping on olnud linnale vajalik. Linnavalitsusel oli tollal energeetikaosakond eesotsas Priit Paaloga, oli ja on munitsipaalettevõte Tartu Soojus. Milleks oli veel vaja tuua Giga torulukkseppade brigaad selle asja juurde! Veeber hakkas kamandama kogu Maailmapangalt saadavat laenu, üle kaheteistkümne miljoni dollari. Ma veel kord kordan, et samal ajal olid linnal olemas oma energeetikastruktuurid.

Audiitor Eha Poti ettekandest tulenes kahtlus, et võibolla on 1993. aastal sõlmitud Tartu Jõujaama asutamise leping õigustühine. Sel juhul muutuks küsitavaks Giga osalus Tartu Jõujaamas ning viimase osalus Anne Soojuses.

Juristi loogikaga võttes ongi nimetatud leping õigustühine. Aga ma ei saa uurija eest öelda järeldusi ning uurimine veel ju käib. Oleme palunud juristidel analüüsida algdokumente, ja kui vaja, otsustab kohus, kas jõujaama asutamine oli õigustühine või mitte.

Uurimise tähtaega on juba korra pikendatud. Mida te prognoosite, kas asi jõuab sel aastal kohtusse?

Usun, et teatud osas jõuab see kohtuliku lahendini. Vara on öelda, mitu inimest või keda võetakse kriminaalvastutusele. Ametiseisundi kuritarvitamise koosseisu - paragrahv 161 - on esialgu olemas nii Veeberi kui Paalo käitumises. Muidugi, uurija võib esitada süüdistuse, lõplikult otsustab asja kohus. Tekib ka küsimus, kas on võimalik üks episood kohtusse anda, et siis ülejäänud asja edasi uurida. Erinevad episoodid tunduvad omavahel liiga seotud olevat, kogu varade kasutamise skeem, nii et ei saa vist sellisele poolikule lahendusele minna.

Kas võib praegu öelda, et selle kriminaalasja niidid viivad kaugemale mitte ainult Tartust, vaid ka Eestist - ütleme Rootsi? Ma mõtlen, et kas sealne osapool võis olla huvitatud, et saadud raha kasutati just nii, nagu kasutati?

Maailmapank soovib, et raha oleks õigetes kätes ja seda kasutataks sihipäraselt. Kui Rootsi konsultante on appi kutsutud, siis tahavad nad näidata, et nad on need kõige õigemad spetsialistid. Mitmete teiste juhtumite arutamisel politseis oleme näinud, et välismaa spetsialistid ei ole andnud kõige õigemaid lahendeid meie probleemidele. Lõpliku sõna peavad siin ütlema spetsialistid, keda turba alal on aga Eestis vähe - see ongi andnud võimaluse mängida inimeste tunnetel.

Tartu linnavolikogu korrakaitse- ja õiguskomisjoni esimees on algusest peale olnud Tiit Veeber. Esialgu paistis teie koostöö sujuvat, aga siis algasid konfliktid. Kas ajendiks oligi soojamajandus?

Esimesed kokkupuuted on meil sellest ajast, kui Veeber ei olnud veel volikogus. Politsei tegi talle mitmel korral kiiruse ületamise pärast trahvi ja Veeber tormas kohe minu kabinetti õigust taga nõudma. Kui ta oli juba volikogus, tuli päevakorrale Tartu politseile Nooruse tänav 1 maja andmine. Veeberi huvi oli mängus, ta pakkus meile kohe võimalust, et paneb selles suures hoones soojamajanduse ise paika. Kuid me ütlesime objektist ära, sest maja kordategemine käis üle jõu. Aga konfliktid tekkisid ikka siis, kui Uibo pistis nina soojamajandusse. Üle-eelmisel aastal.

Pärast kriminaalasja algatamist tema vastu kirjutas Veeber kaebekirju siseministrile, Riigikogule, Riigikohtule, kaebas halduskohtusse Tartu linnavalitsuse ja politseiprefektuuri.

Minu meelest pole Veeber veel ainult presidendile kaevanud. Et ta linnavalitsuse ja politsei dokumentide äravõtmise pärast kohtusse andis... see on moraali küsimus. Ta ise ei lasknud revidente materjalidele juurde. Moraali küsimus on ka see, et Veeber ei ole tagasi astunud korrakaitse- ja õiguskomisjoni esimehe kohalt.

Volinikud tõenäoliselt ei oskagi soojamajanduse sisusse tungida. Ka meie jaoks oli asi algul väga keeruline.

Kas nüüd on selgemaks saanud?

Mida selgemaks saab, seda segasemaks asi läheb. Sinna on segatud palju erinevaid firmasid ning erakapital on aetud segi riigi, linna rahaga.

Nendest erafirmadest kuuluvad mitmed Veeberile?

Jah, näiteks hakkepuiduga tegelev Telver ja kauplus Tartu. Tiit Veeberi pojale kuulub AS J&J Classic ja Merrion Ltd. - see firma on moodustatud Luunja katlamaja juurde ning tegeleb autode remondi ja värvimisega. Samal ajal osutab Classic Telverile teenuseid turba ja hakkepuidu veol. Tekivad tehingud iseendaga. Ei otsita ju firmasid, kes seda tööd odavamalt teeks, vaid pumbatakse raha oma firmale. Uurimist jätkub ja ma väga loodan, et suudame tõe välja selgitada.

Eestis on viimasel ajal suurenenud majanduskuritegude arv ning nende uurimiseks on vaja professionaale. Kas olete sel teemal juba Seppikuga mõtteid vahetanud, mis võiks muutuda, kui olete keskuurimisbüroo direktor?

Tahes-tahtmata tuleb moodustada regionaalsed majanduspolitsei ja majanduskuritegude uurimise grupid, sest seda liiki kuriteod on muutunud väga tõsiseks. Ühe võimalusena oleme arutanud, kas mitte Tartus ülikooli juures hakata koolitama uurijaid, näiteks kaheaastastel kursustel. Juuraharidusega uurijaid ei jätku praegu, sest enamik neist leiab tööd eraettevõtetes. Politseisse ei ole minu teada viimase kuue-seitsme aasta jooksul peaaegu ühtegi kõrgema haridusega juristi uurijaks tulnud.

Politseiprefektidel on olnud järjest kaks kohtumist, nõupidamine Lohusalus ja seminar Tartus. Mis olid peamised teemad, mida arutasite?

Lohusalus arutati põhjalikult eelmise aasta tööd, põhiliselt analüüsisid seda politseiameti enda töötajad - seni on tavaliselt prefektid ise aru andnud. Nüüd tegid aruande ainult kolm prefekti, Ida- ja Lääne-Viru ning Valga prefekt. Valgas on küllalt palju ära tehtud ning Aivar Toompere edutamine Tallinna prefekti kohale ei olnud selles mõttes vale.

Tallinna linnavolikogu oli tema vastu. Kas Tartu uue prefekti kinnitamine võib tulla arutusele Tartu linnavolikogus?

Ma arvan, et Tallinna volikogu mõjutas õigus- ja korrakaitsekomisjoni esimees. Tartus sellist olukorda ei teki, sest kui Tallinna linn on üks omavalitsuspiirkond, siis meil peaks kinnituse võtma mitte ainult Tartu, vaid ka Elva, Kallaste ja viieteistkümne valla volikogult. Seetõttu näeb seadus ette, et Tartu politseiprefekti puhul peab nõusoleku andma Tartu maavanem.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

MADE LAAS

Rakvere teatri juht Peeter Jalakas tutvustas eile teatri halduskogule oma tulevast asetäitjat Hannes Võrnot, kellest võib juulist saada Rakvere teatri direktor. Peeter Jalakas soovib edaspidi juhtida teatri kunstilist poolt.

Halduskogu esimees Ants Leemets ütles, et eile ei kinnitatud veel direktori kandidatuuri. «Peeter Jalakas tutvustas inimest, kes hakkab tööle tema asetäitjana. On võimalik, et temast saab direktor,» möönis ta.

Rakvere teatri juhtimist plaanitakse muuta. «Peeter Jalakas pole majandusmees, ta on rohkem kunstiinimene. Tuleb inimene, kelle tõttu Peetri funktsioonid muutuvad, ta hakkab rohkem tegelema kunstilise ja vähem majandusliku poolega.»

Jalakas ütles, et halduskogu leidis Hannes Võrno kandidatuuri olevat väärika ja Võrno alustab märtsis tööd tema asetäitjana. «Kui kõik läheb sujuvalt ja halduskogu on tema tööga päri, siis tehakse ettepanek kultuuriministrile kinnitada ta teatri direktoriks. Kui tekivad probleemid, kuulutame välja konkursi,» lisas ta.

Hannes Võrno, kes on Jalaka sõnul pidanud erinevaid ameteid, on lõpetanud kunstiülikooli disaini erialal.

Kuna Rakvere teater ja kultuurimaja on sisuliselt üks maja, aga mõtteliselt eraldatud, siis võiks tulevane direktor majandada mõlemat. «Aga need on kõik alles plaanid. Kõik sõltub sellest, kas teatri omanik, riik, neid plaane aktsepteerib,» rõhutas teatri juht.

Jalakas tunnistas, et pärast Rakvere teatri juhi lepingu lõppu juunis ta mütsi kergitades teatrist lahkuda ei tahaks. «Võiksin ka edasi olla kuidagi seotud, kas siis kunstilise juhina või ühena lavastajatest.»

Ants Leemets kinnitas, et Jalakas on Rakvere teatrit kaks aastat edukalt juhtinud. «Seis ei olnud enne teda kuigi meeldiv. Sisuliselt loodi uus trupp. Asi on läinud tükkmaad paremaks ja meil on alust arvata, et läheb veelgi paremaks,» kinnitas halduskogu esimees.

Jalakas nentis, et teatri saalid hakkavad täis saama. Ta märkis, et kui enne oli teatrisse lavastajate meelitamisega raskusi, siis nüüd võib neid valida. Kevadest plaanitakse tööle võtta seitse uut näitlejat, lavakunstikateedri lõpetanut.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

TOOMAS MATTSON

Eile esitas kaitsepolitsei Tallinnas süüdistuse rublatehingut vahendanud firma Maag OY omanikele Marek Strandbergile ja Agu Kivimäele valuutatehingute sooritamise korra rikkumise eest olulises ulatuses.

Kaitsepolitsei pressiesindaja Helle Sagris ütles «Postimehele», et Marek Strandbergile ja Agu Kivimäele esitati süüdistus seoses kriminaalasjaga, mis algatatud niinimetatud rublatehingu asjaolude selgitamiseks.

Mõlema ärimehe suhtes kohaldati tõkendina allkirja elukohast mittelahkumise kohta.

Kriminaalkoodeks näeb ette, et valuutatehingute sooritamise korra rikkumise eest olulises ulatuses karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega kuni viie aastani.

Käesoleva aasta jaanuari algul esitas kaitsepolitsei kriminaalkoodeksi sama paragrahvi järgi süüdistuse ekspeaminister Mart Laari endisele nõunikule Tiit Pruulile.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

URMAS KALDMAA

Aprillis või mais alustab tööd ETV Pärnu korrespondendipunkt. ETV peadirektori Hagi Sheini sõnul on vastav otsus vastu võetud, siiani oli idee takerdunud peamiselt rahaprobleemide tõttu.

Korrespondendipunktis hakkab tööle paar inimest, kelle ülesandeks on saata materjal ETV uudistetoimetusele. Edaspidi peaks vastavalt võimalusele korrespondendipunktis välja arendatama ETV Pärnu toimetus.

Hagi Sheini sõnul piisaks esialgu kolmest-neljast inimesest, tulevikus aga võiks töötajate arv kasvada seitsme-kaheksani. Pärnu toimetuse ülesandeks oleks eelkõige lisaks uudiste edastamisele ka saadete tegemine ETV teistelegi toimetustele. Üks kord nädalas peaks Pärnu toimetus eetrisse andma kohalikku programmi, mis on nähtav ainult Pärnus ja selle ümbruses.

Raha korrespondendipunkti rajamiseks tuleb ETVlt. Soodsa rendiga ruumide leidmisel on oma abi lubanud Pärnu maavalitsus.

Hagi Shein ütles, et regionaaltelevisiooni arendamise kava on ETVl olemas ja selle väljaarendamist on alustatud. Praegu on ETVl oma esindus Tartus, Lõuna-Eestis, Ida-Virumaal ja Saaremaal. Hagi Sheini sõnul oleks regionaaltelevisiooni küsimus vaja otsustada riiklikul tasemel, et ETV tulevikuplaanidel oleks ka rahaline kate.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

TOOMAS MATTSON

Tartu linnakohus jättis eile kinnitamata LMRA Holdingu pankrotihaldurite esitatud jaotusettepaneku, sest see ei vastanud seaduse nõuetele ega välistanud kohtu arvates võlausaldajate õiguste rikkumist. Kohus tegi halduritele ettepaneku esitada kümne päeva jooksul uus jaotusettepanek.

Kohus nentis jaotusettepaneku puudusi üles lugedes, et puuduvad jaotised, mida saaks kinnitada, samuti andmed ettepaneku esitamise hetkeks vara müügist ja muul viisil laekunud raha kohta. Mitmel põhjusel ei olnud kohtul võimalik üheselt mõistetavalt ja selgelt fikseerida pankrotimenetluse hetkeseisu.

Pankrotihaldurite Arno Mägi ja Aivar Leismanni esitatud jaotusettepanekust nähtub, et kokku esitati LMRA Holdingu vastu nõudeid 198 839 859,86 krooni eest. Nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati nõudeid summas 160 870 297,58 krooni. Neist eesõigusnõuetena tunnustati nõudeid 5 818 552,42 krooni ulatuses, maksunõuetena 15 619 217 krooni ja tavanõuetena 139 432 528,16 krooni ulatuses.

Eesõigusnõudeid on Põhja-Eesti Pank, Hansapank ja Eesti Ühispanga Võru piirkonnakontor esitanud summas 19 680 865,61 krooni.

LMRA Holdingu pankrotimenetluse alustamise ajendanud aktsiaselts Viamonde Ltd. on aga Põhja-Eesti Panga nõude kui eesõigusnõude vaidlustanud.

Haldurid tegid ettepaneku rahuldada eesõigusnõuded proportsionaalselt nende suurusega, sest laekunud rahast ei jätku eesõigusnõuete rahuldamiseks täies ulatuses.

Teiste järkude nõudeid rahuldada pole võimalik.

Haldurite arvestuse kohaselt kuulub pärast kõiki pankrotimenetlusega seotud väljamakseid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks jaotamisele 6 838 922 krooni.

Jaotuse järgi saaks sellest rahast Hansapank 27,54 protsenti ehk 1 883 364 krooni ja Ühispanga Võru kontor 2,47 protsenti ehk 168 873 krooni. Et käib kohtuvaidlus Põhja-Eesti Panga eesõigusnõude üle, siis panid haldurid ette broneerida 69,99 protsenti rahast ehk 4 786 685 krooni.

Kuna raha laekumine jätkub, siis makstaks haldurite ettepaneku järgi ka jaotisi osade kaupa proportsionaalselt.

Pankrotihaldur Aivar Leismann kinnitas eile «Postimehele», et haldurid ei kavatse linnakohtu määrust jaotusettepaneku kinnitamata jätmise kohta edasi kaevata ja esitavad nõutud aja jooksul uue jaotusettepaneku.

Tartu linnakohus kuulutas LMRA Holdingu pankroti välja 1994. aasta 5. detsembril.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

AIVAR AOTÄHT

Jaanuaris Tallinnas Videviku tänavas tegutsenud tundmatute jõudude tagamaid ei ole õnnestunud veel uurida, sest paljude inimeste ebaterve uudishimu ja pahatahtliku suhtumise tõttu ei soovi korteriperenaine oma korteris võõraid enam näha, rääkis eile «Postimehele» anomaalsete keskkonnanähtuste uurija Igor Volke.

Volke sõnas, et pärast poltergeistlikku juhtumit ning selle jõudmist avalikkuse ette võtsid perenaisega ühendust kõikvõimalikud uudishimulikud ja lausa pahatahtlikud inimesed. «Ka peretütre suhtes ei käitunud kaasõpilased kaugeltki mitte korrektselt, teda hakati lausa represseerima,» nentis Volke. «Perenaine on nüüd sedavõrd solvunud ja välja vihastatud, et ei lase enam mitte kedagi võõrast sisse. Neid hakati niivõrd tülitama ... ma ei hakka parem seda kõike ümber jutustama.»

Nagu «Postimees» on juba kirjutanud, kutsuti 8. jaanuari hilisõhtul Tallinna politsei appi korterisse Videviku tänav 16. Teatati, et korteris sünnivad imelikud asjad, toas lendavad ringi esemed. Lendavate esemetega said pihta ka kohal käinud politsei vanemkordnik ja Kodukaitse operatiivosakonna ülem. Korteris olid selle perenaine Natalja, tema 10-aastane tütar Nadezhda ja perenaise voodihaige vana ema. Tundmatud jõud taltusid, kui peretütar viidi ööd veetma Kodukaitse majja. Taas aktiviseerus see poltergeistlik nähtus 12. jaanuaril, kui ema tõi tütre koju tagasi. Pärast seda viis ema jälle tüdruku kodust ära ning taas taltusid tundmatud jõud. Kui peretütar uuesti koju tuli, enam midagi ei juhtunud.

Rohkem ei ole kõnealuses korteris neid nähtusi ilmnenud. «Kuigi ma ei välista, et juhul, kui seal võibolla midagi vaiksemat on juhtunud, pole perenaine sellest kuhugi ega kellelegi teatanud,» rääkis Igor Volke. «Perenaine siiski ütles, et ta hoiab minuga ühendust - kui ta on ükskord jälle nõus lubama oma korterisse võõraid, siis teatab mulle. Tahtsime uurimisrühmaga teha tervisekaitsekeskuse kaudu elektrivälja mõõtmisi ja geofüüsikutega maja ning korruste ülevaatusi. Praegu keeldus perenaine sellest kategooriliselt. Kuid mitte lõplikult.»

Igor Volke ütles, et vahepeal on ta saanud teateid uuest poltergeistlikust juhtumist ühes Lasnamäe tänava korteris. «Seal on olnud paari aasta jooksul rahulikke anomaaliaid, viimasel ajal on need aktiviseerunud: esemed lendasid vitriinist ja kappidest välja ning purunesid. Korteris elab kaks inimest ning nad on mures. Nad olid siiski ettevaatlikud ega teatanud juhtumist laiemalt, vaid helistasid otse mulle. Lähema aja jooksul läheme seda asja sinna uurima.»

Volke nentis, et anomaalne loodusnähtus muutub sageli sotsiaalseks anomaaliaks või fenomeniks - ühiskond ei võta seda vastu terve huviga, vaid vallanduvad igasugused korporatiivsed huvid. «Kunagi olid need asjad niiöelda illegaalsed ja nad ei võimendunud. Praegu ütlevad kõik, mis pähe tuleb. Päris kahju kohe.»

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

URMAS KALDMAA

Ruhnust on lähima punktini Eesti rannikul 60 km, umbes sama kaugel on Saaremaa. Lähimad linnad Kuressaare ja Pärnu asuvad linnulennult 70 ja 110 km kaugusel. Üle mitme aasta on külm talv kaanetanud Liivi lahe ja pannud Ruhnu jäävangi. Ainus regulaarne ühendus muu maailmaga on praegu kord nädalas lendav Pärnu-Ruhnu-Kuressaare lennuk. Kord nädalas jõuab Ruhnule ka leib, muu toidukraam ja post.

AN-28 maandub Ruhnu lennuväljal, kus ootavad mõned sõitjad, kes tahavad edasi Kuressaarde pääseda. Kahele lennukiga saabunud veeteedeameti härrale on vastu tulnud piirivalvurite auto. Vanemveebel Arvo Veski mahutab Niva kabiini ka teised tulijad ja sõit võib alata. Saare ainus suurem tee viib läbi saare ainsa küla.

Ettekujutus väikesaarest kui harvade kadakatega kaetud laudjast paepealsest ei vasta tegelikkusele, Ruhnust metsarohkemat paika annaks Eestist otsida. Ümberringi ei hingelistki ega ühtki jälge inimese tegevusest. Saare ainsad metsloomad on metskitsed, neid pidavat siin elutsema neljakümne ringis, kuid ka neid pole näha. Sile maa muutub künklikuks - maastik on peaaegu nagu Lõuna-Eestis. Piirivalvurite elupaik asub külast eemal, saare kõrgeima künka otsas kõrgub ka nende vaatlustorn, kust paistab kätte kogu saar. Sellest tornist saab jälgida, et Läti laevad üle meie merepiiri ei tuleks, siinsamas lähedal asub silgusõja tallermaa.

Vanemveebel Arvo Veski mõistab lätlasi: «Siin on räimede kudemispaigad ja ühed paremad kalakohad. Kalamees on alati selles kohas püüdmas käinud ja suure hasardiga tuleb ka nüüd üle piiri. Arvatakse, et kes ikka märkab, aga ajad on teised.»

Varem olevat Ruhnut kasutatud ka salakauba transiidi paigana. Saare asend oli selleks soodne, laevad pääsesid kontrollimatult randa nii Eesti mandri kui Läänemere teise kalda poolt. Nüüd on piirivalve kohal ja see ei ole enam nii lihtne.

Piirivalvuritel on algamas lõunasöök, pakutakse lõhesuppi ja karbonaadi. Leib on delikatess. Seda tuuakse korraga varuks suurem kogus ja pannakse kilekottides külmutusse, siis ei lähe leib tahkeks. Enne söömist võetakse pätsid välja ja soojendatakse üles.

Saarel liikumiseks on piirivalvel kaks autot ja kaks hobust, tori tõugu Ulan ja Unnar. «Ökoloogiliselt kõige puhtam sõiduriist. Bensiini ei võta, tossu ei aja, liigub igal, isegi teedeta maastikul,» kommenteerib Arvo Veski hobuste häid omadusi. Saare püsielanike täpse arvu väljaselgitamiseks võtab vallasekretär Riina Kaljulaid välja paksu kontoriraamatu. Sellest peaks teada saama kogu tarkuse Ruhnu saare kohta kalurikolhoosi «Kommunismi Majakas» aegadest alates. Nii ongi. Ruhnus on praegu 64 alalist elanikku, neist 20 vanuses 0-17, 33 on tööealised, ülejäänud pensionärid. Peresid on 27. 1962. aastal elas Ruhnus peaaegu neli korda rohkem inimesi, täpsemalt 222, ja see on ka pärast sõjaaegne rekord. Inimeste massiline väljarändamine olevat alanud pärast seda, kui likvideeriti Ruhnu oma kolhoos. Viimastel aastatel püsivat elanike arv enam-vähem stabiilsena.

Saarel on 29,5 töökohta, kolm inimest saab toimetulekutoetust. Ametlikult registreeritud töötuid ei ole, sest need, kes tööst ilma jäid, jäid seda juba Pärnu Kaluri likvideerimisel 1991. aastal ja töötuks registreerimiseks vajalikku poolt aastat töölkäimist neil ei ole. Riina Kaljulaidi sõnul ei saa saarel keegi Eesti keskmist palka, kuid eks elu ole siin ka odavam. Paljud peavad loomi, kasvatatakse ise vilja ja loomulikult on üheks elatusallikaks kalapüük. Kõigis peredes olevat leivategemisriistad ja -ahjud. Üldiselt ei võtvat inimesed aga leivategemist enam vaevaks.

Ruhnus on kümmekond autot, traktor ja autobuss. Ainus bussiliin kulgeb saare ühest otsast teise ja sõidugraafik sõltub sellest, kui tihti tuleb laev või lennuk.

Külas on postkontor, muuseum, kirik, raamatukogu, ambulatoorium, kultuurimaja, kool, lasteaed, kauplus ja kaks võõrastemaja. Võõrastemajas on kaheksa, teises üksteist kohta. Suviti olevat tavaliselt kõik kohad hõivatud, nüüd talvel polnud aga kummaski ühtki külastajat. Kultuurimaja töötavat ainult suvel, siis peetavat seal nädalalõppudel tantsupidusid.

Ruhnu põhikoolis õpib kahes klassikomplektis seitse õpilast ja töötab kaks õpetajat. Maja on üle saja aasta vana ja tuletab meelde Lutsu «Kevadest» loetut; õpetaja laual on tohutu suur gloobus. Kooli juhataja Enn Sild näitab maja, jõuame veidi suuremasse tuppa. Siia mahub parasjagu ära lauatenniselaud ja jääb üle nii palju ruumi, et mängijad kätt vastu seina ära ei löö. «Kooli saal,» ütleb Enn Sild.

Ruhnu pood on lahti neli tundi päevas, kella kümnest kaheni. Ostjaid parasjagu ei ole. Söögikaupade sortiment meenutab mandri poodide oma, isegi välismaine koera- ja kassitoit on vitriinis. Müüja Linda Lange sõnul Ruhnu rahvas seda oma koertele-kassidele ei keela. Puuduvad aga leib, sai ja lihatooted. Linda Lange tellib iga nädal umbes 60 leiba. Seda tuuakse saarele üks kord nädalas parajasti niipalju, et kõik korraga ära ostetaks. Erilist lihatagavara soetada ei saa, sest saare jõujaam annab elektrit kella 7 hommikul õhtul 12ni ja liha ilma külmutuseta kaua ei säili.

Tööstuskaupu poes peaaegu pole. Kui keegi midagi soovib, pannakse see kirja ja hiljem tuuakse nimekirja alusel Kuressaarest. Nõukogude ajal olevat Ruhnu ja Kihnu kauplusi varustatud erandkorras nagu parteimaja puhveteid. «Siis sai siit asju, mida mandril ei näinudki,» meenutab Linda Lange. Ruhnu vallavanem Vello Kümmel peab saare kõige tõsisemaks probleemiks ühendust mandri ja Saaremaaga. «Kõigi teiste probleemide lahendamine seisab selle taga. Lennukiühendus, nagu see praegu on, oleks ideaalne,» räägib vallavanem. Ruhnus võiks Vello Kümmeli arvates perspektiivi olla põlluharimisel ja kalapüüdmisel. «Küllap ajad muutuvad ja need tegevusalad hakkavad taas tulu tooma,» loodab vallavanem. Peale selle on Ruhnus haruldaselt ilus ja puutumatu loodus. Parema ühenduse puhul mandriga võiks turismist saada Ruhnu arvestatav sissetulekuallikas.

Artikli algusesse

lehekülje algusesse , esileheküljele

Webmaster
Copyright © Postimees 1996

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles