Eesti julgeolekupoliitika aluseid sätestava dokumendi eelnõu läks riigikogu täiskokku, kus seda arutatakse esimest korda 20. aprillil.
Eesti julgeolekupoliitika alused läksid riigikogule pureda
8. aprill 2010, 14:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu riigikaitsekomisjon ja väliskomisjon arutasid oma tänasel ühisistungil valitsuse algatatud riigikogu otsuse «Eesti julgeolekupoliitika alused» eelnõu, milles sisalduvaid eesmärke tutvustasid komisjonidele välisminister Urmas Paet ja kaitseminister Jaak Aaviksoo. Eelnõu menetlev riigikaitsekomisjon otsustas eelnõu saata täiskokku, kus see on esimesel lugemisel 20. aprillil.
«Riigikogu riigikaitsekomisjon ja väliskomisjon on selle dokumendi ettevalmistamisega tegelenud juba mitu kuud ja ma arvan, et on aeg see vastu võtta. Esialgse plaani kohaselt võiks eelnõu teine lugemine ja lõpphääletus toimuda 12. mail,» ütles riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma.
Julgeolekupoliitika alused on põhimõtteline juhisdokument, mis sõnastab terviklikult Eesti julgeolekukäsitluse, kajastades kõiki riigi julgeoleku tagamise olulisi valdkondi ning on aluseks valdkondlike ja üksikasjalikemate arengu- või tegevuskavade koostamiseks.
Käesolev dokument on julgeolekupoliitika aluste kolmas redaktsioon. 2001. aastal heaks kiidetud julgeolekupoliitika alused käsitles perioodi, mil Eesti valmistus saama NATO ja EL liikmeks. Nende eesmärkide saavutamine ja sellest tulenenud olulised muudatused Eesti rahvusvahelises seisundis ja julgeolekukorralduses tingisid 2004. aastal vajaduse julgeolekupoliitika aluste uuendamise järele.
Julgeolekupoliitika aluste uuendamise algatamisel 2009. aastal lähtus Vabariigi Valitsus vajadustest koostada need NATO ning EL-i liikmena omandatud kogemuste põhjal, samuti julgeolekukeskkonna arengu tõttu. Julgeolekupoliitika aluste kehtivus ei ole ajaliselt piiritletud, kuid hiljemalt kolme aasta pärast on algataja hinnangul otstarbekas analüüsida dokumendi ajakohasust.