Mehest, kes väärib mälestuskivi

JAAK PIHLAK

Viljandimaa Ämmuste kooli abiõpetaja Johan Unt eelistas omal ajal valida endale sõjamehe kutse.

Sügisel 1899 läkitati Johan Unt õppima Vilno (Vilnius) sõjakooli, kus muide said hariduse väga paljud hilisema Eesti Vabariigi ohvitserid. Sõjakooli lõpetamist 1901. aasta sügisel hinnati alamlipniku auastme ja kulduuriga.

Vene-Jaapani sõjas osales ta kindlustustöödel, olles ajutiselt 85. Viiburi jalaväepolgu koosseisus. Sõjaliste teenete eest sai Johan Unt 1905. aasta sügisel oma esimese aumärgi - Püha Stanislavi 3. järgu ordeni. Aasta hiljem abiellus ta kauni poolatari Jadwiga Jackiewiczega, kes jäi tema elukaaslaseks kuni surmani. Järeltulijaid neil aga kahjuks polnud.

Esimeses maailmasõjas vääristati Johan Unti viie sõjalise aumärgiga.

Detsembris 1917 saabus polkovnik Unt kodumaale. Ta määrati Viljandis asuva 2. Eesti ehk Sakala Polgu ülemaks. Kui 24. veebruaril 1918 kuulutati Viljandis iseseisvust, kindlustas just 2. Eesti Polk rahu ja korra linnas. Peatselt alanud Saksa okupatsioonivõim aga saatis laiali kõik Eesti väeosad ja Unt asus organiseerima põrandaalust kaitseliitu.

Novembris 1918, kui Saksa väed pidid Eestimaalt lahkuma, määrati polkovnik Unt taas 2. Jalaväepolgu formeerijaks ja juhiks, jaanuaris 1919 I Diviisi brigaadiülemaks, aprillist diviisiülema abiks ja Viru rinde kindlustustööde üldjuhiks.

Oktoobris 1919 määrati polkovnik Unt Eesti Kaitseliidu ülemaks, ta oli sel kohal Vabadussõja lõpuni.

Teenete eest iseseisvusvõitluses määrati talle Vabaduse Risti I liigi 2. järk, 300000 marka ja normaaltalu. Taluks osutus Viljandimaa Päri mõisa süda, millele Unt ise andis nimeks Mäeotsa talu.

Läti Vabariigilt sai ta Karutapja II järgu ordeni. See oli kõrge tunnustus naabritelt, kelle vabaduse eest olid verd valanud ka eestlased.

Märtsis 1920 nimetati polkovnik Unt sõjaväeringkonna ülemaks ja ühtlasi asus ta täitma ka Tallinna Garnisoni ülema kohustusi. Veebruaris 1922 ülendati Johan Unt kindralmajoriks. Märtsis 1924 sai temast ranna-, õhu- ja sisekaitseülem ning Tallinna Garnisoni ülem. Unt paistis silma 1. detsembri 1924. aasta mässukatse mahasurumisel.

Resoluutse tegutsemise eest riigi kaitsel annetati kindral Undile Vabaduse Risti III liigi 2. järk. Sellesse eluperioodi mahub ka tema tegevus sõjanõukogu liikmena. Oktoobris 1928. aastal asus kindral Unt III Diviisi ülema kohale.

Garnisoniülemana seisis ta hea ka Tallinna kaitseväe kalmistu korraldamise ja sinna mälestusehitise rajamise eest.

Väsimatu töömehe saatuslik hetk jõudis kätte 3. aprillil 1930, kui tundmatuks jäänud kurjategija tulistas talle Tallinnas Kreutzwaldi tänava nurgal selga. Haav osutus nii raskeks, et kindral Johan Unt suri Tallinna Kaitseväe Keskhaiglas. Mõrtsukas jäi tabamata. Kindral maeti riiklike austusavaldustega Tallinna kaitseväe kalmistule.

Juba järgmisel aastal ilmus raamat «Kindral Johan Unt. Jooni elust ja tegevusest». 1933. aasta septembris avati tema haual arhitekt Edgar-Johann Kuusiku kujundatud monument. See monument hävitati pärast Teist maailmasõda okupatsioonivõimude poolt. Nüüd on plaanis see taastada koos kogu kalmistu kompleksiga.

Tarvastu vallavalitsusel ja Viljandimaa Muinsuskaitse Ühendusel on kavatsus tähistada Johan Undi (sünd. 24. 3. 1876) sünnikodu Tiukre talu mälestuskiviga. Arvatavasti saab see teoks selle aasta 23. juunil, Võidupühal.

Artikli algusesse

lehekülje algusesse , esileheküljele