Eesti Maapank kolib peakontori Tallinna, Juhtimisstruktuur muutus, Tööstuspank kaupleb Hoiupangaga oma hinna üle, Merelaevandus vajab suurt panka, Pisike ja kurb aktsionär, Konkurendid polnud kursis

ARGO IDEON

Eile Eesti Maapanga juhatuse esimeheks valitud Malle Eenmaa ütles «Postimehele», et uue juhatuse otsusega tuuakse panga peakontor Rakverest üle Tallinna. Seega jääb Tartu ERA Pank ainsaks Eesti pangaks, kes peakontorit väljaspool Tallinna hoiab.

Kolimisotsust põhjendas Eenmaa nelja panga liitumisel tekkinud uue situatsiooniga. Algselt Virumaa Kommertspanga uueks peakontoriks mõeldud pooleliolev hoone Rakvere kesklinnas ehitatakse siiski kavakohaselt lõpuni ning sellest saab panga regionaalkeskus. Panga juhatuse aseesimees Ants Leemets lisas, et pangafiliaal oli tollesse hoonesse niigi planeeritud. Ehitus lõpetatakse juuni keskpaigas. Esmaspäeval valitud Eesti Maapanga juhatus valis eile oma esimeheks endise Virumaa Kommertspanga juhatuse esinaise Malle Eenmaa. Juhatuse aseesimehe koha hõivas endine Virumaa Kommertspanga tegevdirektor ja varasem regionaalminister Ants Leemets. Panga uuest juhtimisstruktuurist kaotati tegevdirektori ametikoht. Samuti kuuluvad Eesti Maapanga uude juhatusse panga laenudivisjoni juht Ardo Nõmm, finantsdivisjoni juht Ain Kelus, kes tuli Maapanka üle Pindi Väärtpaberite AS tegevdirektori ametikohalt, Hüvitusfondi tegevdirektor Arle Mölder ja Maaelu Krediteerimise Fondi tegevdirektor Margus Veskimäe.

Senine juhatus lahkus seoses Rahvapanga, Eesti Maapanga ning Keila Panga liitumisega Virumaa Kommertspangaga, mis on praeguseks saanud Eesti Maapanga nime. Eelmise juhatuse liikmetele, keda uude juhatusse ei valitud, leiab pank rakenduse Maapanga uutes struktuurides. Erandiks on Malle Eenmaa sõnul vaid Sven Eenmaa, kes suundub USA-sse õppima.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

ARGO IDEON, JAAN KELDER

Eesti Tööstuse ja Ehituse Kommertspanga nõukogu esimees Toivo Ninnas ütles eile «Postimehele» end lootvat, et ETEKi ja Hoiupanga ühinemisprotsess läheb käima, sest praegu on see veel kavatsuste tasemel. «On olemas kokkulepped, aga on olemas ka tingimused, mida peab täitma. Ja praegu on jäänud veel küsimusi,» lausus ta. Lõpliku selguse peaks tema sõnul kätte saama mai lõpuks.

«Eks te varsti kuulete,» vastas Ninnas pärimisele, milline võiks välja näha ühinemisprotsessis tehtav järgmine samm. «Olen veidi imestunud, et asi varakult välja tuli - lepingut kui sellist ei ole ju veel olemas. Meie toimime tavaliselt vastupidi, alguses teeme lepingu ja pärast teatame sellest.»

Ühinemise tingimuste kohta ütles panga suuraktsionäri RE Eesti Merelaevandus peadirektor Ninnas: «Ega me kunagi ei saa sellist kokkulepet, mis mõlemat poolt ideaalselt rahuldaks. Meie tahaks muidugi rohkem saada, aga loodame, et see on ikkagi meile kasulik tehing.» Ta nõustus, et Tööstuspanga tegelikku väärtust on raske hinnata, kuid sellega olevat tegelnud terve hulk spetsialiste. Eesti Panga roll kahe panga liitumisel seisneb Ninnase sõnul kokkuleppe saavutamisele kaasaaitamises.

Eesti Merelaevanduse kui pangakliendi jaoks on ühinemine positiivne, nentis riigiettevõtte peadirektor. «Merelaevandus on suur firma ja ka meile vajalikud rahasummad on suured. Kui pank on väike, siis on tema võimalused ühele kliendile krediidi väljastamiseks vastavalt krediidiasutuste seadusele samuti väikesed.»

«Mis puudutab suuri, laevaehituseks mõeldud krediite, siis neid me ei ole Eestist üldse võtnud,» märkis Ninnas. «Protsent on suur ja ka summad on nii suured, et Eesti pangad ei saaks neid anda. Loodame siiski, et intressimäärad hakkavad üha rohkem langema. Tahaksime muidugi tegemist teha suuremate pankadega, väikepankade aeg hakkab Eestis läbi saama.»

Toivo Ninnase sõnutsi tuli initsiatiiv ühinemiseks mõlemalt poolt peaaegu korraga, kuid esimesed ettepanekud tegi siiski Hoiupank. «Kuid ka meie jälgisime juba ammu Hoiupanga aktsiahinna suurt kasvutendentsi,» mainis ta.

Eesti Panga infoosakonna juhataja Kaupo Pollisinski ei kommenteerinud ETEKi ja Hoiupanga kavandatavat liitumist. «Kommenteerida saab seda, mis on juba tehtud, siin on küsimused keerulised. Kui lugupeetud tahavad ühineda ja leitakse sobiv meetod ja tingimused, mis Eesti Pangale sobivad, siis jumal hoia, las ühinevad,» ütles Pollisinski.

«Fantaasiale on siin ruumi piisavalt,» ütles Pollisinski vastuseks küsimusele ühinemise viisi kohta. Palvele iseloomustada läbirääkimiste praegust seisu vastas Pollisinski: «See on nagu maailma universaalseim ilmateade - kõik võib juhtuda.»

Hoiupanga avalike suhete direktor Aimar Jugaste kinnitas, et enne reedet ei tee Hoiupank migeid otsuseid.

Reede õhtul toimub Tööstuspanga aktsionäride nõupidamine, mil otsustatakse lõplikud tingimused, muu hulgas ka see, kas ETK aktsionärid rahulduvad Hoiupanga pakutud hinnaga. ETEKi juhatuse esimees Margus Hanson vastas küsimusele, kas kauplemine käib ETEKi hinna üle: «See on jah küsimus, mille üle arutletakse pikemalt. Kui ühel pool on jõud ja teisel pool on seda vähem, on nagu Peetrikesega.» Hansoni sõnul võib Tööstuspanga lõplik seisukoht selguda 29. mail.

Postimehe andmeil kõigub ETEKi aktsiate eest makstav summa 15-35 miljoni krooni vahel.

«Kui kaks head panka ühinevad, peaks neist ju kokku veel parem tulema,» hindas eile kahe panga liitumist Tööstuspanga aktsionär, AS Belesta direktor Kalle Leet. Belesta omab Tööstuspanga aktsiatest 5,32%. Kas Belesta vahetab firmale kuuluvad Tööstuspanga aktsiad Hoiupanga omade vastu heameelega, ei osanud Leet enne konkreetsete tingimuste selgumist öelda.

«Arvan, et ühinemine on põhimõtteliselt õige. Pangandusturul toimub korrastumine nagu autoturulgi,» tõmbas ta paralleeli enda juhitava firma ärivaldkonnaga. Leedil on varnast võtta ka negatiivne panganduskogemus, endisest Eesti Sotsiaalpangast, mille «pisike ja kurb» aktsionär ta enese iseloomustuse kohaselt oli. «Äriliselt võttes on Tööstuspanga ühinemine paratamatu,» nentis vähemusaktsionäri esindaja ja lisas, et tema arvates liituvad antud juhul mõistus ja professionaalsus.

Ühinenud pangal on tugevamad eeldused täita ka rolli, mille Tööstuspangale asetab tema nimi - s.o. tööstuse krediteerimist, leidis Leet. «See nõuab väga suuri vahendeid, samas ei ole Tööstuspanga bilansimaht just tormiliselt kasvanud. Suuremal pangal on lihtsam ka intressimääru alandada ja kulutusi kokku hoida, kasvõi juba ajakirjanduses nimetatud pangaautomaatide süsteemi arvelt,» lausus ta.

Eesti Ühispanga juhatuse esimees Ain Hanschmidt kinnitas eile, et ETEKi ja Hoiupanga plaanidega polnud ta varem eriti kursis. «Eestisse jääb järgi 4-7 panka. Me oleme kolm aastat oma kümmet panka ühendanud ja ei kavanda praegu ühtegi ühinemist,» lisas ta vastuseks küsimusele, kas Ühispank ei kavatse liita osaliselt talle kuuluvat Põhja-Eesti Panka. «Meil on ühed audiitorid (Deloitte & Touche) ja saneerimisprogramm, kuid praegu tundub, et kasulikum on jätkata kahe pangaga. Kliendid panevad raha erinevatesse pankadesse ja turul pole meie huvid siiani põrkunud, ütles Hanschmidt.

«Panganduses saab määravaks aktivate kvaliteet, mitte see, kui suur sa oled,» ütles Hanschmidt.

Uus Hoiupank kindlustaks oma bilansimahu järgset teist kohta Eesti turul, hõlmates umbes 22 % turuosa ja jõuaks lähedale Hansapangale.

Artikli algusesse

lehekülje algusesse , esileheküljele

Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996