Apteekreid on ärevile ajanud ravimiseadusesse lõpuks tehtud muudatus, mis pidi neile tööisu ja kasumi tagasi tooma.
Muudatus ravimiseaduses sööb apteekrite raha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arvudesse süvenedes avastasid nad, et pankrotioht pole apteekide kohalt kaugeltki minema pühitud.
Ravimiseaduse muudatus, mille valmimist on apteekrid aastaid oodanud, jõuab järgmisel nädalal riigikogusse. Apteekrite jaoks on oluline punkt, mis ütleb, kui suur võib olla ravimi juurdehindlus ehk kui palju võivad nad kasumit teenida. Vajadusele see küsimus lahendada on varem viidanud ka õiguskantsler.
Tartu OÜ AKOS E-apteegi juhataja Tea Siimon märkis, et apteekrite tulu on kogu aeg vähenenud ja töömaht ainult kasvanud. Siimon kaebas sotsiaalministeeriumi riigivastutuse seaduse alusel 2008. aasta lõpus kohtusse.
Hiljem on kohtusse pöördunud veel kolm apteeki – OÜ Raja apteek, Karlova apteek OÜ ja OÜ Giromax Tartu puiestee apteek.
Põhjus, miks apteekrid kohtult õigust ootavad, peitub selles, et aastaid on nad kaubelnud kahjumiga, sest sotsiaalministeerium ei ole suutnud muuta ravimite piirhindu, mis kehtestati 2005. aastal. Pealegi pidid apteekrid tänavu kandma kulusid, et osta kallis süsteem digiretsepti tarvis.
Piirhind tähendab seda, kui kallilt apteek üht rohtu müüa tohib. Mida kallim on ravimi sisseostu hind, seda väiksem tohib olla juurdehindlus.
Ei jaksa palka maksta
Ravimiseadus näeb praegu selgelt ette, et keskmine ravimite juurdehindluse vahemik aastas peab olema 21–25 protsenti. Siis saaksid apteegid ka mingit tulu teenida ja palka maksta. Kui möödunud aasta alguses jäi keskmine tulu 18 protsendi kanti, siis praegu on see retseptiravimitel langenud 13 protsendile, osutas Siimon.
Riigikokku jõudev eelnõu ei muuda aga juurdehindluse piirmäärasid, vaid kogu ravimiseadust. «Nad soovivad selle lihtsalt seadusega kooskõlla viia, et ei oleks enam seadusega vastuolusid,» nentis apteekrite liidu peaproviisor Kadri Sarv.
Piirmäärasid küll muudetakse, ent tõstmise asemel neid alandatakse. Kui praegu võib apteek lisada juurdehindlust 100–700-kroonisele ravimile 15 protsenti, siis eelnõu järgi seitse. Hulgimüüjatele jäävad ravimite hinnad samaks.
Siimoni sõnul pole neil üldse mõtet üle 2400-krooniseid ravimeid müüa, sest siis maksaksid nad sellele lihtsalt peale. Ta selgitas, et kui inimene maksab kalli ravimi eest kaardiga, läheb juurdehindluseks lubatud 80 krooni ja enamgi kaardimakse protsendina pangale. Eelnõu järgi võib 1000 krooni ja enam maksvatele ravimitele apteek lisada viis protsenti.
OÜ Giromax Tartu puiestee apteegi juhataja Peeter Sarjase sõnul on siin tegu puhtalt ministeeriumi jõupoliitikaga. «Apteek peaks siis olema nagu sotsiaalministeeriumi sponsor,» ütles ta. «Mina väidan, et kui seadus vastu võetakse, kaotan oma tulust 20–25 protsenti.»
Lepime hinnas kokku
Praegu on tootjad ravimihindu kõvasti alla lasknud. Siimoni sõnul näitab see, et hindades on kõvasti õhku sees. Ta tõi näite, et varem 900 krooni maksnud steroidravimi hind on aastaga kukkunud 300 kroonini: «Juurdehindluse tõus ei pea tähendama seda, et ravimi hind inimesele tõuseb.»
Selle asemel, et ministeerium ükshaaval apteeke välja sööb, võiks Siimoni hinnangul ravimitootjate ja hulgimüüjatega hindades kokku leppida. Sarjase sõnul näitab riigi käitumine, et praegu on turul kaks apteekide ketti ja kui nende kasum väheneb, siis tuleb väiksemad välja süüa.
Sotsiaalministeerium teatas aga, et neil pole plaanis ravimite hulgi- ega jaemüügi kasumlikkust suurendada. Eelnõuga parandatakse senine õiguslik ebaselgus ja juurdehindlused säilitatakse suuremalt jaolt nii, nagu need on olnud.
Ministeeriumist lisati, et praegu on peamine probleem siiski see, et haiged ei jõua oma ravimeid apteekidest välja osta, mitte apteekide vähesus.