End Eestis varjanud kurjategija osutusterroristiks ja mõrvariks, Vahetu osalus tapmises, Korralike paberitega aus ärimees, Viimasel minutil tabatud, Viimane kahtlustatav käes

TOOMAS SILDAM

End ülemöödunud aasta sügisest kolm kuud Eestis varjanud Georgi Arhipovile esitas Venemaa peaprokuratuur juuli lõpus süüdistuse lennukiõhkimises ja mitmes mõrvas.

Sverdlovski oblasti ühe suurema allilmagrupeeringu liidrit Georgi Arhipovit (37) ja tema bande liikmeid süüdistatakse mitmes Moskvas ja Uuralites toime pandud tapmises ning selles, et nad korraldasid 1993. aastal Ungaris plahvatuse transpordilennukis IL. Lennuk kuulus kompaniile Ural, mille juhtkonnaga oli seotud Jekaterinburgi kurjategijate tuntud autoriteet Nikolai Širokov. Uurimise versiooni kohaselt käskis Arhipov lennuki õhku lasta kuritegelike grupeeringute omavahelise arveteklaarimise tõttu, refereeris BNS Interfaksi teadet.

Georgi Arhipovi tabas keskkriminaalpolitsei Tallinnas läinud aasta 26. jaanuaril, pärast seda kui mees oli end koos naise ja pisitütrega kolm kuud Eestis varjanud. Arhipovi olemasolust sai meie kriminaalpolitsei teada Venemaa kolleegidelt, kes kavandasid mullu jaanuari lõpus ulatuslikku organiseeritud kuritegevuse vastast operatsiooni. See toimus 26. jaanauril üheaegselt Moskvas, Jekaterinburgis (endine Sverdlovsk), Sverdlovski oblastis ja Peterburis ning operatsiooni käigus tehti ligi 200 läbiotsimist, arreteeriti 120 inimest, tabati suured kogused relvi ja valuutat.

Arhipovit kahtlustati ligi 100–liikmelise relvastatud kuritegeliku grupeeringu organiseerimises, mille liikmed osalesid vägivalda kasutades majanduslike huvisfääride jagamises ja konkurentide «taltsutamises».

Mullu 9. veebruaril kirjutas «Päevaleht» kriminaalküljel, et Arhipov olevat ise vahetult osalenud 20. juunil 1993 oma kunagise kompanjoni ja hilisema konkurendi tapmises ning kaks kuud hiljem tapetu eest kättemaksu tõotanud mehe mõrvamises Jekaterinburgi kesklinnas.

Venemaa miilitsaohvitserid võtsid tema kaaslastelt ära mitu tankitõrje raketikompleksi Fagot, tankitõrje granaadiheitja, Kalašnikovi automaate ning püstoleid PM ja TT.

Arhipovile kuulusid majad Ungaris ja Lätis, korterid Jekaterinburgis ja Anapas.

Lõpetanud omal ajal 8 klassi ja õppinud siis kutsekoolis ehitustööliseks, oli Arhipov 1994. aasta lõpuks osanik mitmes Venemaa suures ettevõttes, tehases ja pangas. Äritegevust alustanud ta perestroika alguses 1987. aastal, kooperatiivide esimese laine ajal. Pärast oma mitme kaaslase salapärast kadumist saanud just Arhipov Jekaterinburgis ja Sverdlovski oblastis sealse allilma üheks esimeseks meheks. Arhipov saabus oktoobris 1994 Eestisse läbi Leedu ja Läti, piiriületusel kasutas ta N. Liidu punast sisepassi, millesse oli löödud Tallinna sissekirjutuse fiktiivne tempel. Ta üüris endale 3-toalise korteri Mustamäel ning asus oma Eestis viibimist legaliseerima.

Mullu 16. jaanuaril sai Arhipov Eesti kodaniku passi K 0785117, kuhu tema elukohaks märgiti Vasara tänava maja Tallinna Kopli linnaosas. Kuigi kohaliku majavalitsuse dokumentidesse tekkis sissekanne, nagu elaks Arhipov Vasara tänaval juba 1987. aastast, polnud selle maja elanikud teda kordagi näinud. BNSi andmeil olevat Arhipov sinisekaanelise passi ostnud 2000 USA dollari eest.

Pärast Arhipovi tabamist korraldatud ametialane juurdlus kinnitas, et Arhipov sai Eesti passi tõesti ebaseaduslikult ning süüdlaseks osutunud kodakondsusameti Lõuna–Tallinna osakonna juhataja asetäitja Kai Luhte vallandati päevapealt. Lisaks Eesti passile kandis Arhipov taskus juba 14. septembril 1994 Tallinna autoregistrikeskusest välja antud juhiluba AL 0039681, AS Poluksorist saadud haigekassakaarti ning dokumente relvaloa taotlemiseks.

Veel veidi ja tal olnuks relvaluba taskus. Igatahes Põhja politseijaoskonna konstaabel Mger Grigorjan oli relvakaardile kirjutanud: Arhipovit on elukohas (Vasara tänavas, kus mees pole kunagi elanud) kontrollitud, naabrid iseloomustavad teda positiivselt.

Georgi Arhipov arreteeriti Tallinnas kaheteistkümnendal tunnil. Ilmselt oli ta saanud kusagilt ohusignaali, igatahes kavatses ta samal päeval lennata Vilniusesse.

Arhipovi vahetas meie politsei veel möödunud aasta veebruari lõpus välja ERKLi juhatuse liikme Alar Jaanuse tapja vastu, kes tabati Peterburis.

«Eestis on endise NSV Liidu vabariikidest kõige vabam ja demokraatlikum elu,» tunnistas Arhipov kord ühes Tallinna seltskonnas.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

PM

Eile varahommikul tabas politsei Jõgevamaal viimase mehe, keda kahtlustatakse nn. Nõmme topeltmõrvas.

Viimane kahtlusalune saadi kätte eile hommikul kell 5.15. «Ta ei jõudnud mingit vastupanu osutada, sest magas rahulikult, kui meie mehed sisse tormasid,» ütles Sergei Elošvili Tallinna kriminaalpolitseist.

Ööl vastu esmaspäeva leiti Tallinnas Nõmmel tuberkuloosidispanseri hoovis ühe sõiduauto pagasiruumi surutud mehe ja naise surnukeha. Tapetutel oli purustatud kukal, mõrvarid olid mässinud surnukehad tekki ja traadiga kinni sidunud.

Kriminaalpolitsei on tabanud viis inimest, keda kahtlustatakse seotuses topeltmõrvaga. Neist üks on tallinlanna, kaks Narva elanikku, üks tallinlane ja üks ilma kindla elukohata mees.

«Kõik nad on nooremapoolsed inimesed, sünniaastatega 1968 kuni 1972,» sõnas Elošvili.

39-aastased Aivar ja Larissa tapeti «omakasu eesmärgil». «Mõrvarid röövisid nende vana Audi ja 1992. aasta null–viie, muusikakeskuse ja teisi hinnalisi asju,» selgitas Elošvili. Ta avaldas tunnustust Narva kriminaalpolitseile ja keskkriminaalpolitsei Lõuna–Eesti grupile aktiivse koostöö eest.

«Meie Narva kolleegid panid kohe pärast esmase informatsiooni saamist mitmesse korterisse varitsuse, tegid ainult eesnime järgi kindlaks ühe kahtlusaluse. Keskkriminaali Lõuna–Eesti mehed kammisid läbi suure territooriumi Tartu– ja Jõgevamaal, müttasid neljapäeva varahommikuni, kuni lõpuks tabasidki viimase kahtlusaluse,» kiitis Elošvili.

Artikli algusesse

lehekülje algusesse , esileheküljele

Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996