Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Tipphetked Marge Kõrkjase elus

Pärast suurel olümpial käinute ebaõnnestunud esinemist tuli meie paraolümpialaste medalitesadu meeldiva üllatusena. Maikuus 22-aastaseks saanud MARGE KÕRKJAS lisas oma Barcelona hõbedale ja pronksile Atlantas kaks kuld- ja ühe hõbemedali. Aastatepikkune harjutamine ja eneseületamine ning treener Rein Põldme sportliku vormi ajastamise oskus kandsid vilja. Lisaks sportlikule poolele oli Marge Kõrkjase elus veel üks tipphetk - praegu aasta ja kolm kuud vana Kirke sünd. Pealegi pole tütar, kes «Postimehele» antud intervjuu ajal magas, arstide sõnul pärinud ema silmahaigust.

Marge Kõrkjas tahaks juba ujuda

Eestile olümpial edu toonud ujuja kinnitas küll kohe, et ega ta Atlanta järgses melus ole saanud harjutamisele küll mõelda. Tartus basseinidki kõik veel kinni. «Tegelikult tahaksin juba vette minna, isu on tekkinud. Ma ei tea, kas järgmise olümpiani jätkan, aga esialgu teen edasi. Tüdimust mul pole, see tuleb tavaliselt mingi treeninguperioodi lõpul enne suurvõistlusi, kui oled kaua kodunt ära ja harjutad kaks korda päevas,» rääkis Marge Kõrkjas.

Tippvormi ajastamise kohta ütles olümpial edukas olnud tartlanna, et tähtsamateks võimeteproovideks on nad alati hästi valmistunud. «Treener on rõhutanud, et siin pole mingit saladust. Võibolla pole meil ka neid võistlusi nii palju, kus peab ilmtingimata endast parima andma. Meie liinis on see asi ka märksa rahulikum. Eestis tegime tänavu enne Atlantat vaid ühe võistluse kaasa - maimängud. Aga see-eest käisime Stockholmis ja Londonis. Rootsis võistlesid kõik klassid koos ja seal olin ma kolmas. Londonis olin vabadistantsidel teine ja kolmas. Nii et ma ei võida alati. Muidugi polnud ma veel vormis ka,» selgitas Marge Kõrkjas.

Ujumine oli algul vastumeelne

Selle kohta, kuidas mõnedel paraolümpialastel nii palju medaleid on kogunenud, ütles Marge Kõrkjas, et enamik teeb kaasa peaaegu kõikidel distantsidel. Ühel hispaanlannal olnud 50 m vabaujumine juba kaheksas distants. «Ainult mina olen selline, kes ei uju rinnuli ega liblikat, vaid vabalt ja selili. Viimasel alal oli kavas ainult üks distants - 100 m selili. 200 m on kavast välja jäetud.

Ja ühel võistlusmaal meil tavaliselt üle kahe eelujumise ei ole. Tulevad ainult paremad, kes on varem välja selgitatud. Meil ujutakse ka eelujumisi tugevalt. Ei hakata arvestama, et näiteks need kuus või seitse ujujat on minust nõrgemad, saab veidi lõdvemalt võistelda. Ma küll alguses arvasin, et minuga saja meetri eelujumises tehti nii, aga tegelikult näevad kõik halvasti ja keegi ei hakka mängima,» rääkis Marge Kõrkjas.

Paraolümpia kuldujuja ütles, et on ujumist harrastanud kaheksa aastat. Kohustuslikul ujumaõppimisel käis ta aga üsna vastumeelselt. Ujuma innustas teda treener Rein Põldme ja ka ammu enne Marge Kõrkjast ujuma hakanud Nadezhda Maksimova. «Selili hakkasin ma Nadjat tükk aega tagasi võitma. Kroolis aga oli ta kuni tänavuse aastani minust üle. Kuid me ujume erinevates klassides,» ütles Marge Kõrkjas.

Ka paraolümpial tulemused paranevad ja tase ühtlustub

Kuigi Marge Kõrkjas jõudis olümpiamedaliteni juba neli aastat tagasi, ei anna tookordseid tulemusi praegustega üldsegi võrrelda. Viimase olümpiatsükli jooksul on tase märgatavalt tõusnud ka paraolümpialastel. Kõrkjas rõhutas, et edasi ei ole mitte läinud vaid tipud, aga ka tase on ühtlustunud. Keegi ei ole enam teistest peajagu üle.

Marge Kõrkjas selgitas, et kuna ujula üür on järjest kallinenud, siis treeningumahtu ei saa lõpmata suureks ajada. Aga tunni ajaga suudetakse läbida nelja kilomeetri ringis. Suvel olid mahud väiksemad, sest siis oli juba kiiruse arendamine.

Kas enne võistlusi ka juba tunnetasite, et olete heas võistlusvormis? «Ei, mina ei tunnetanud midagi. Mul oli tunne, et sõiduga ja paaripäevase treeningupausiga enne äralendu on mul kõik kadunud. Ka Atlantas ei saanud ma esimestel päevadel vedama. Õnneks oli mul kümmekond päeva kohanemiseks aega. Treeningutel ujusin ma 50-meetriseid lõike aja peale. Kui tulid juba ajad 30,60 kanti, siis hakkasin arvama, et vähemalt sellel distantsil võib midagi tulla. Kuna esimene distants oli 100 m vabalt, siis ujusime ainult krooli. Seliliujumine jäi täiesti tagaplaanile, aga ka sellel alal läks päris kenasti.»

Oma ujumistehnika kohta ütles Marge Kõrkjas esimese hooga, et see väga hea ei ole. Treener ei jää rahule vasaku käe veealuse tööga. Aga jalgade töö on päris hea. Viletsad on start ja pööre.

Barcelonas meeldis Marge Kõrkjasele enam

Olümpiale minekut oli kõige enam toetanud paraolümpiakomitee. Tänavu anti igale kandidaadile 30 000 krooni, eelmisel aastal vähem. Mullu jagatud raha oli kulus enamasti võistlussõitudele. Käidi samuti Prantsusmaal EMil. Marge Kõrkjas kinnitas, et seal saadud pronksmedal tuli talle täieliku üllatusena, sest lapse sünnist oli möödunud vaid kolm kuud ja treenitud oli üks nädal. Võistlustele tuli sõita seetõttu, et täitmist vajasid olümpianormid.

Kahte olümpiat võrreldes pidas Kõrkjas etemaks Barcelonat, sest Euroopa on harjumuspärasem. Esimene suurvõistlus oli ka emotsionaalsem. Midagi halba ei osanud kahel olümpial käinu öelda ka Atlanta kohta. Ehk seda, et osa toite olid harjumatult magusad. Aga kuumus teda eriti ei häirinud, sest valmistutud oli hullemaks.

Märjamaal oli päikeseküttega bassein

Jutt läks veel olümpia ettevalmistusele Eestis. See oli ettegi teada, et Tartus suvel sooja vett pikka aega ei ole. Tükk aega kannatati 22-kraadises vees, kuid ujujatele on see treeninguks külm. Tulemas olid otsustavad treeningunädalad ja oli vaja leida mõni vastuvõetav ujula. Tänu ühele viievõistlejale saadi teada, et Märjamaa uues ujulas on piisavalt soe vesi. «Hommikupoole oli ujula meie päralt, õhtupoole saime endale kaks rada. Seal saime väga hästi hakkama. Meile tehti hinnaalandust ja kokkuvõttes saime hästi odavalt hakkama. Kui me Märjamaad poleks leidnud, ei oleks meil Atlantas nii hästi läinud. Tallinn olnuks liialt väsitav linn.

Märjamaal olime juulis kolm nädalat ja ühe nädala enne ärasõitu Tallinnas, kus saime ujuda 50 m basseinis. Märjamaa bassein oli eriline selle poolest, et sellel oli päikese küte. Ühes küljes olid kaldaknad ja need püüdsid päikese kinni. Algul ehmatasime ära, et jälle tuleb minna külma vette, kuid veetemperatuur püsis kogu aeg 26 kraadi kandis,» selgitas Marge Kõrkjas.

Maitseb hele õlu

Kuidas abikaasaga tuttavaks saite? «Nagu noored ikka saavad, ju oli see baaris. Vahel olen ka seal käinud. Mulle meeldib niisama istuda ja lahjat heledat õlut juua. Alati seda ei ole, aga väljas võib nii ka käia, et alkoholi ei tarvita. Aga natuke ikka võib, see pole ju keelatud. Aasta otsa ei tarvitanud ma midagi, aga kui tagasi tulin, algas vastuvõttudel shampanjajoomine. Aga see pole minu lemmikjook. Eelistan pigem valget veini.

Ka abikaasa Margus on varem ujumist harrastanud. Ta käib tööl aktsiaseltsis Ceres, kus valmistatakse kondiitrisaadusi. Margus teeb aga karamellkompvekke,» tunnistas kahekordne olümpiavõitja.

Vahepeal andis teisest toast nutuga märku Kirke. Aeg oli lõpetada.

Artikli algusesse

lehekülje algusesse , esileheküljele

Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996

Tagasi üles
Back