Kalle Mälbergi minutid keskkonnaministeeriumis, Säästev areng linnades

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare
AITA OTTAS

Keskkonnaministeeriumi meedianõunikuks on 1. oktoobrist Kalle Mälberg. «Minister Reiljaniga kohtusin esimest korda, kui ta tuli mulle tööd pakkuma,» tunnistas tele- ja raadiomees.

Ministeeriumi kauaaegne pressisekretär Valli Voor läks tööle ETV populaarse saate «Osoon» võttegruppi ja tunneb end nüüd vabamana.

Mälbergi töötee on olnud kirju. Ajalehe «Kodumaa» toimetusest lahkus ta 1981. aastal sisepagulusse, ehitajaks. Viis aastat hiljem järgnes välispagulus Austraalias, kust ta tuli tagasi 1993. aastal. Ta on omamoodi uhke oma topeltkodakondsuse üle.

Vabakutselisena on ta Eesti Raadios teinud «Mister Mälbergi maailma», erinevates telekanalites on autorisaated «Tere hommikust, Eestimaa», «Vaated kesklinna», «Kalle Mälbergi 19 minutit». Palgatööl ei olnud ta viimastel aastatel olnud. Sügavamalt huvitasid teda omavalitsuste probleemid.

«Keskkonna alal ei saa ma lugeda ennast spetsialistiks,» tunnistab psühholoogiharidusega Mälberg otsekoheselt. «Mulle oleks meeldinud, kui Valli Voor oleks jätkanud, aga ta otsustas lahkuda.»

«Suvel Austraalias olles märkasin, et sealses televisioonis on plahvatuslikult kasvanud keskkonnakaitse alased saated. Mitte probleemsaated, aga sellised üldhuvitavad - erinevatest loomadest, kalastusest, jahindusest, kaitseaktsioonidest. Suure osa oma ajast tehiskeskkonnas veetvad inimesed vajavad suhet loodusega, kasvõi teleekraani vahendusel,» räägib Mälberg, kes mõtleb ka ise sellelaadsetele saadetele.

Valli Voor on juba lindistanud esimesed koma saated «Osoonis», kohaneb teletehnikaga ja on optimistlikum kui seni. Ametnikutööst prii, saab ta jätkata ülikoolis õpitud erialal, ajakirjanikuna, väärtuslikuks pagasiks ministeeriumiinfo.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

IRJA ALAKIVI

6.-8. oktoobrini kohtusid Lissabonis enam kui tuhat esindajat Euroopa kohalikest omavalitsustest. Tehti kokkuvõtteid säästva arengu valdkonnas kahe ja poole aasta jooksul tehtud tööst ja kavandati järgnevat tegevust.

Esimene konverents peeti 1994. aasta kevadel Taanis Ålborgis, kus võeti konsensuse alusel vastu säästva arengu programmdokument, nn. Ålborgi Harta.

Tartu linn on seni ainus Eesti kohalik omavalitsus, kus tegeldakse süstemaatiliselt säästva arengu põhimõtete rakendamisega linnavalitsuse igapäevatöös. Samuti valmistutakse Tartu Agenda 21 koostamiseks. Ålborgi Harta (eesti keeles) on kättesaadav kõigile tartlastele linnavalitsuse infopunktis Raekoja platsil. Samas on võimalik tutvuda ka kokkuvõttega (inglise keeles) Euroopa Komisjoni linnakeskkonna ekspertgrupi tööst aastatel 1993-1996.

Artikli algusesse

lehekülje algusesse , esileheküljele

Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996

    Tagasi üles