Balti Laevaremonditehas kavandab laialdast laevaehitust, Väikelaevadel on turgu, Huvitavad projektid vajavad suuri investeeringuid, Õmblusvabrik Walko müüb tsehhe, Walko sulges Riia kaupluse

URMAS TOOMING

Suvel erastatud Balti Laevaremonditehases valmib Eesti Piirivalveameti tellimusel järgmise aasta augustis kaater, millest saab firma edasise laevaehitusprogrammi proovikivi.

Üle-eelmisel nädalal sõlmis AS Balti Laevaremonditehas piirivalveametiga lepingu jääklassi RV 90 tüüpi kaatri ehitamiseks. Tehase peadirektori Fjodor Bermani väitel valmib 15-meetri pikkune kaater järgmise aasta augustis ning läheb maksma umbes seitse miljonit krooni. Soome laevaehitustehastes oleks samasuguse aluse hind 30 protsenti kõrgem.

Balti Laevaremonditehas ehitab piirivalvekaatri soomlaste projekti järgi. Tehase konstruktorid on juba alustanud tööjooniste tegemist. Samuti valmistatakse praegu vajalikke taglaseid, kuna tehas ei ole pärast sajandi algusaastatid laevu enam ehitanud. Nii tööjooniste tegemisel kui mujal ehitusprotsessis kasutatakse Eesti jaoks täiesti uut arvutitel põhinevat tehnoloogiat.

Berman rõhutas, et piirivalvekaatri ehitamine ei ole Balti Laevaremonditehasele eesmärk omaette, vaid eesmärk on tõestada, et tehas suudab laevu ehitada. Kui kaatri ehitus laabub plaanipäraselt, siis kavatseb ettevõte hakata müügiks ehitama ka suuremaid, kuni 40-50 meetri pikkusi laevu. Norra näiteks ostaks kohe niisuguseid aluseid, kuna Eestis on hind madalam kui teiste riikide tehastes. Ilmselt oleksid uutest väikelaevadest huvitatud ka Eesti kalandusfirmad.

Berman mainis, et Balti Laevaremonditehas kavandab praegu suuremaidki projekte laevaehituse vallas, pidades läbirääkimisi nii pankade kui merendusfirmadega. Lähema aasta jooksul valmistab tehas ette vastava programmi järgmise viie kuni kümne aasta peale. Selles töös osalemiseks on põhimõttelist valmisolekut näidanud mitu Shveitsi panka, mille esindajad tulevad märtsis Tallinnasse tehasega tutvuma.

Berman mainis, et mõned suured Shveitsi pangad on otseselt huvitatud laevaehitusse investeerimisest, kuna paljude riikide laevastikud on suhteliselt vanad ning vajavad uuendamist. Näiteks Venemaa, kus töötab küll ka palju laevaehitusfirmasid, kuid et Lääne pankade jaoks on Venemaa suhteliselt suure riskiga maa, on pangad otsinud koostööd Eesti kui investeeringuteks tunduvalt sobivama riigiga.

Balti Laevaremonditehas otsib praegu võimalikke projekte, kuhu Shveitsi pangad saaksid investeerida. Suur nõudmine on maailmas näiteks tankerite järele. Seda tüüpi laevade ehitamine «meeldib» ka pankadele, kuna võrreldes reisilaevade ja praamidega on risk väiksem. Praamlaevade osas on pealegi maailmas pakkumine suur, kuna Eurotunneli valmimisega vabanes neid palju.

Berman ütles, et Balti Laevaremonditehas teeb praegu koos Hansapanga ja merendusfirmaga BGI (Baltic Group International) ettevalmistusi niinimetatud kombineeritud laevaehituse alustamiseks. Ühe variandina tähendab see, et suured laevakorpused valmistatakse Permi laevatehases, kõik ülejäänu aga Tallinnas. Detsembris toimuvad Vene laevaehitajatega vastavad läbirääkimised. Balti Laevaremonditehas on niisugust koostööd tegelikult juba teinud. Permis jäi ühe laeva ehitus mitmel põhjusel pooleli ning see lõpetati Tallinnas, kus laeva konstruktsioonid viidi kõigi rahvusvaheliste normidega vastavusse.

Tänavu 10 kuuga on Balti Laevaremonditehas investeerinud 30 miljonit ning järgmisel aastal kavatsetakse investeerida umbes 50 miljonit krooni. Ettevõtte eelmise aasta kasum oli 51 miljonit, tänavu jääb see samasse suurusjärku. Bermani väitel investeeritakse praegu peaaegu kogu kasum. Täielikult on juba uuendatud keevitusseadmed, sel aastal lõpevad tööd metalliettevalmistuse kaasajastamisel.

Viimasel ajal on maailmas moodi läinud kaubalaevade «pikemaks tegemine», kuna väikesed alused ei tasu end majanduslikult ära. Balti Laevaremonditehas saab peagi tellimuse ühelt Norra firmalt niisuguste vahetükkide valmistamiseks. Edaspidi võib aga kõne alla tulla laevade «pikendamine» otse tehase dokkides. Selleks on vaja ehitada taglased, mis lähevad maksma 1-2 miljonit krooni.

Riskide hajutamiseks on BLRT viimasel ajal suurt rõhku pannud lääne tellimustele. Kõigist tellimustest 35 protsenti tuleb praegu Venemaalt ja Ukrainast, 25 protsenti Eestist ning 40 protsenti Euroopast.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

MARGO LUBERG

Õmblusvabrikus Walko on lõppemas strateegiliste muudatuste periood. Walko on juba maha müünud Tsirguliina ja Antsla õmblustsehhi, läbirääkimised Tõrva tsehhi müügiks on jõudnud lõppjärku.

AS Pindi Investi tütarfirma Vepsit omandas AS Walko aktsiate kontrollpaki 12 miljoni krooni eest käesoleva aasta aprillis. Pindi Investi erastamisaegne plaan sisaldas muuhulgas ka Valgast-Valkast väljaspool asuvate tsehhide müüki. Tegevuse pearõhk pidi koonduma Valka.

«Äripäeva» andmetel peaks kolme tsehhi müügist laekuma AS Walkole ligi miljon krooni. Saadud rahaga on kavas soetada uusi tootmisvõimsusi Valgas asuvasse peamisse tootmisbaasi. «Kuigi otsustasime tsehhid müüa, reserveerime endale osa nende võimsusest,» kinnitas Walko tegevjuht Margus Mals.

Müüakse väikese efektiivsusega tsehhid

Kuigi tulevikus kindlustab Walko müüdud tsehhidele peamise osa tellimustest, ei ole ta ise enam huvitatud Tsirguliina, Antsla ja Tõrva tsehhide käitamisest, sest tsehhide efektiivsus on väike.

Esimesena otsustati vabaneda Tsirguliinas asuvast õmblustsehhist. Tsehhi uueks omanikuks sai AS Aurum. Margus Malsi sõnul oli tsehhi ostmisest huvitatuid veelgi, kuid Aurum osutus neist kõige järjepidevamaks. «Postimehe» andmetel on Tsirguliina tsehhi ostuhind veidi üle 200 000 krooni. Uus omanik plaanib kolme aasta jooksul õmblusmasinatesse investeerida suurema summa, kui oli tsehhi ostuhind.

Järgmisena müüs Walko AS Võrule Antsla tsehhi, mille müügihind oli samuti ligi 200 000 krooni.

Kõige aeganõudvamaks on osutunud Tõrva tsehhi müümine, sest parim ostupakkumine on tehtud Rootsist. «Eestis ei lähe sellised tehingud lihtsalt. Loa taotlemine ja tõlkimine võtab aega,» põhjendas Walko tegevdirektor «Postimehele» müügiprotsessi pikka kestust.

«Äripäeva» andmetel avaldas ka AS Aurum soovi Tõrva tsehhi omandamiseks, kuid Rootsi ettevõtja jõudis ette. «Tõrva tsehhi Aurumile müüa oleks liiga suur risk,» väitis Margus Mals. Peadirektor arvas, et Aurum on niigi hõivatud Tsirguliina tsehhiga.

Turustusvõrk on Walkol hargnenud Baltikumi ja ka Põhjamaadesse. Suurim hulk riideid eksporditakse Soome, oluline osa ekspordist läheb Lätti. Walkol oli oma jaemüügiüksus Riias, kuid nüüd on selle tegevus lõppenud.

«Poe sulgemisel on otsene majanduslik põhjendus,» selgitas Mals. «See lihtsalt ei toonud seda raha tagasi, mis sinna oli paigutatud,» ütles tegevdirektor.

AS Walko toodab meeste, naiste ja laste ülerõivaid. Walko tootmisdirektori Mare Visnapuu andmetel on Valga õmlusvabrikule Eestis kõige soodsamaks turuosaks meeste ülerõivad - mantlid ja joped. «Meeste ülerõivaste tootmisel on Walkol juba aastatepikkune kogemus,» selgitas Visnapuu.

Toodang valmib peamiselt Belgiast ja Itaaliast imporditud materjalist.

Artikli algusesse

lehekülje algusesse , esileheküljele

Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996