Tartus avati Kroonuaia sild, Peterburis paljastati «Läti luuraja», Viimastel nädalatel juba teine Läti spiooni lugu, Välisminister kinnitas suuna jätkamist, Välispoliitika on sisepoliitika, Euroopa Liit pole vürtspoodnike ühisturg, Jätkub Venemaa positii

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ARGO TAAL

Eile avati liiklus Tartu kolmandal üle Emajõe viival autosillal. 89 meetri pikkune kahe sõidureaga sild lõi otseühenduse Supilinna ja Ülejõe vahel ning vähendab liiklusspetsialistide hinnangul liikluskoormust kesklinnas.

Sild valmis vähem kui aastaga, selle ehitamiseks kulus Tartu linnal 16,1 miljonit krooni, mille linnavalitsus sai võlakirjade emiteerimisest.

Praegune linnavolikogu esimees ja endine linnapea Väino Kull, kelle allkirjaga on viseeritud silla ehitamiseks vajalikud otsused ja lepingud, ütles, et sild pole tähtis mitte üksnes transpordi arengule, vaid ka piirkonnale, kus ta asub.

«Supilinn saab tänu sellele sillale uue eluimpulsi ja muutub linna täisväärtuslikuks osaks,» väitis Kull.

Linnapea Tõnis Lukas tõdes, et silla ehitamiseks vajalikud otsused tegi eelmine linnavalitsus ja linnavolikogu ning praegustel linna juhtidel on ainult meeldiv võimalus Kroonuaia sild avada.

«See on sild ka kahe linnavalitsuse ja volikogu vahel,» arvas Lukas. Linnapea avaldas lootust, et kuigi Emajõe tase on tugevasti alanenud, ei kuiva Tartu elu sümbol täielikult ja sildu läheb vaja ka tulevikus. «Usun, et me ehitame sildu veel.»

Järgmise Emajõe sillana kavandavad linnaplaneerijad jalakäijate silda, mis ühendaks turu piirkonda Annelinnaga.

Linnamajanduse osakonna juhataja Urmas Ivask nimetas inimestena, kes aitasid silla ehitamisele kõige rohkem kaasa, ehitaja AS K-Mosti juhatuse esimeest Anatoli Kononenkot ja töödejuhatajat Leonid Shevtshenkot, Peterburi projekteerijat Anatoli Petrovi ning Tartu linnamajanduse osakonna vaneminseneri Jaak Konsinit, kes juhtis silla ehitust tellija poolelt.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

BNS-«Postimees»

MOSKVA. Venemaa Föderaalne Julgeolekuteenistus (FSB) on paljastanud Peterburis Läti luure kasuks töötanud spiooni, kirjutas eilne Vene ajaleht «Segodnja».

Spiooni ülesandeks oli otsida sidemeid õiguskaitseorganite töötajate ja sõjaväelastega. Kinnipidamisel tunnistas mees kõik puhtsüdamlikult üles ja kuna ta tegelikult Venemaa julgeolekut ei kahjustanud, ei võetud teda kriminaalvastutusele.

Ajalehes Nikolaiks nimetatav spioon olla pärast Läti iseseisvumist tegelnud metallikaubandusega ja sattunud võlgadesse, mida tulid välja nõudma «organiseeritud kuritegevuse esindajad». Abi pakkus Läti julgeolekuteenistuse töötaja Guntis Bode, kes soovitas asuda tööle «Läti valitsuse salateenistusse».

Nikolai pidi asuma elama Peterburi, võtma Vene kodakondsuse ja leidma töö. Iga päev pidi ta helistama Riiga ja kandma tehtust ette.

Ajalehe väitel elas Nikolai Peterburis väga vaeselt, töötades turul, kus teenitust jätkus vaevu korteriüüriks. Kullerina Peterburi sõitnud Bode andis talle honorariks 50 dollarit ning tegi esimeseks ülesandeks hankida pass ja ohvitseri isikutunnistus Bodega samavanusele inimesele. Nikolai arvates tahtis Bode astuda ühte Peterburi kommertslütseumidest ning juhtida sealt illegaalset residentuuri.

Bode ja Nikolai kohtumist kohvikus «Tsharodeika» jälgisid FSB töötajad, kes kaks päeva hiljem Nikolai kinni pidasid. Kuna Nikolai Venemaa huve ei kahjustanud - dokumentide varastamist ja ostmist FSB tõsise operatiivülesandena ei käsitlenud - võimaldati tal «alustada Peterburis uut elu, juba ilma kõnedeta Riiga ja konspiratiivkohtumisteta».

Üks operatsiooni juhtinud vastuluurajatest ütles, et Läti eriteenistuste huvi ei tule FSBle üllatusena, sest neile on teada Läti luure tihe koostöö USAga. Ajalehe arvates võis agendi saatmine Venemaale olla Läti eriteenistuse ameeriklastele mõeldud võimeteproov.

Veel seostas ajaleht spiooni läkitamist asjaoluga, et Nikolai tundis paljusid Vene sõjaväelasi, kes teenisid nõukogude ajal Lätis, praegu aga viibivad Peterburis. «FSB ei välista, et Läti agendid tegutsevad ka Valgevenes ja Ukrainas - peamiselt nende riikide esindajad elasid Lätis enne taasiseseisvumist,» kirjutas ajaleht. FSB andmeil hakanud Läti juba ammu enne diplomaatiliste suhete kehtestamist kavandama oma agentuurivõrku Venemaal.

«Segodnja» artikkel on viimase nädala jooksul juba teine kord, kui Vene ajakirjandus teeb juttu Läti spioonidest Venemaal. Laupäeval näitas Vene uudistesaade «Vremja» lõike väidetava Läti kulleri Valdis Nikolajevi kinnipidamisest Kaliningradis kohtumisel Vene sõjaväelasega, kellelt ta tahtnud saada andmeid Vene allveelaevade liikumise kohta Läänemeres. Nikolajev tegutsenud Rootsi luure ülesandel. Lätlased aga sellist inimest ei tunne ja peavad võimalikuks, et lugu oli mõeldud halvendama Läti ja Rootsi salateenistuste koostööd.

Käesoleva aasta kevadel ilmus vene ajakirjanduses lühikese aja jooksul mitmeid rünnakuid ka Eesti vastu - Eestit süüdistati relvade müümises Iiri Vabariiklikule Armeele, ebaseaduslikus relvaekspordis Venemaale ning spionaazhis Venemaal.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

ENNO TAMMER

Neljandat päeva ametis olev välisminister Toomas Hendrik Ilves kinnitas välisministri tavapärases aruandekõnes senise suuna jätkamist, sest Riigikogu ei ole andnud välisministeeriumile volitust suunda muuta.

«Eesti lõppeesmärgiks on saada Euroopa Liidu liikmeks,» tsiteeris välisminister eile Riigikogus aruandekõnet pidades 1. augustil ratifitseeritud Euroopa lepingu seadust.

«Sellele kogu Eesti välispoliitika jaoks ülimale käsulauale tahan rajada oma tänase programmkõne kui kogu edasise tegevuse,» andis Ilves selge seisukoha.

Välisministri hinnangul peab Eesti tegema lähiajal kõik, et jõuda nende võimalike riikide hulka, millel võib avaneda võimalus pääseda Euroopa Liitu niiöelda esimeses ringis.

Ilves andis mõista, et otsus lükata Eesti niiöelda Euroopa Liidu laienemise teise ringi tähendaks «seatud eesmärgi saavutamise edasilükkumist mitte kahe ega kolme, vaid minimaalselt 10-15 aasta võrra».

Välisminister peatus pikemalt suhetel Venemaaga ning avaldas lootust, et lähitulevikus sõlmitav piirileping avab kahe riigi suhetes uue tasandi.

Ilves kinnitas, et piirilepingus Venemaaga ei ole ega saa olema mingit lepingu sidumist võimalike järeleandmistega Venemaale kodakondsuse andmise küsimustes.

Välisminister rõhutas, et Eesti välispoliitiline edu ja läbilöögivõime sõltub otseselt sisepoliitikast, sellest, kas alustatud majandusreformid jätkuvad või mitte.

Ilvese sõnul on Eesti pääsemisel Euroopasse mõjusaim argument Eesti elujõuline majandus.

«Selleta kaotavad kõik teised argumendid jõu. Selleta sulguvad meile ka kõik teised uksed - ma pean silmas neid, millest me tahame siseneda,» tõdes ta.

Ilves nimetas riigi majandusedu ka üheks parimaks julgeolekutagatiseks, kuid esitas samas mitmeid põhjendusi, miks Eesti jätkab lähenemist NATOle.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

ENNO TAMMER

Eesti Euroopa Liidu poliitika saab olla edukas ainult siis, kui see punase niidina läbib kogu meie sisepoliitikat, olles kogu valitsuse, kõigi ministeeriumide ja kõigi kohalike omavalitsuste kõige tähtsamaks ja prioriteetsemaks töösuunaks.

Välisminister Toomas Hendrik Ilves

Me ei tohi mingil juhul luua illusiooni, et Eesti juba peaaegu on Euroopa Liidu liige või kindlasti saab selleks. Euroopa Liidu liikme staatus ei ole uus aasta, mis vääramatult järgneb eelmisele.

Kui ühel ilusal päeval autoga Tallinnast Tartusse sõites näeme teepeenrail sama hoolikalt pügatud muru kui Lausanne’ist Genfi sõites, siis on Eesti julgeolek sama vankumatu kui Shveitsi oma.

«Välispoliitika pole midagi muud kui sisepoliitika - selle laiemas mõttes - jätk ning sulane. Ebaprofessionaalsusest tulenevalt küündimatut välispoliitikat positiivse sisearengu kõrval maailma ajalugu küll tunneb, kuid edukas välispoliitika saab tugineda ainuüksi püsikindlale edasiminekule riigi sees,» ütles eile Riigikogus välispoliitilist aruandekõnet pidav neljandat päeva ametis olev välisminister Toomas Hendrik Ilves.

Ilves tuletas Riigikogule meelde, et Eesti kui parlamentaarse riigi välispoliitika põhisuunad määrab vaieldamatult parlament ning et 1. augustil 1995. aastal võttis Riigikogu ühehäälselt vastu Euroopa lepingu ratifitseerimise seaduse.

Välisminister tsiteeris selle seaduse preambulat: «Eesti lõppeesmärgiks on saada Euroopa Liidu liikmeks.» «Sellele kogu Eesti välispoliitika jaoks ülemale käsulauale tahan rajada kogu edasise tegevuse,» kinnitas ta, väites, et käsitleb Eesti tahet saada Euroopa Liidu liikmeks eelkõige kui soovi ja eesmärki säilitada ning edasi arendada Eesti rahvuslikku identiteeti ja julgeolekut.

«Euroopa Liitu ei tohi mingil juhul käsitleda vürtspoodnike ühisturuna, mille eesmärk on banaanide sobilikus kõveruses ja hinnas kokku leppida. Euroopa Liidul on üks ja selge põhieesmärk: luua Euroopa vabadele ja demokraatlikele rahvastele tingimused rahulikuks ja jõukaks, väärikaks ja vabaks eluks ning arenguks,» selgitas ta.

Välisminister meenutas eelkäija Siim Kallase 30. mail lausutud sõnu, et Eestil on «täna» reaalne perspektiiv liituda Euroopa Liiduga esimeste hulgas praegustest pretendentriikidest.

Välisminister esitas küsimuse, mida selline väljavaade, võimalus tähendab. Ja vastas esmalt: «Me ei tohi mingil juhul luua illusiooni, et Eesti juba peaaegu on Euroopa Liidu liige või kindlasti saab selleks. Euroopa Liidu liikme staatus ei ole uus aasta, mis vääramatult järgneb eelmisele.»

«Liikmeks pääsu ei saa võrrelda ka kõrgushüppega, kus vajaliku tulemuse saavutamiseks piisab kindlal kõrgusel oleva lati ühekordsest ületamisest, ühekordsest pingutusest. Euroopa Liit on pidevas muutumises ja arengus ning Eesti positsiooni tema suhtes tuleks kirjeldada pigem Lewis Carroll’i kuulsa paradoksiga tema raamatust «Alice imedemaal» - selleks, et paigal püsida, tuleb üha kiiremini joosta,» arutles Ilves.

Välisminister rõhutas, et Eesti saab Euroopa Liidu liikmeks ainult ja alles siis, kui kõik tänased 15 liikmesriiki ütlevad: «Jah, me tahame, et Eesti saaks üheks meie hulgast,» ning Eesti vastab oma lõpliku jah-sõnaga.

«Me ei saa seda lubada, sest partnerriikide rahvuslike huvide defineerimine on nende riikide rahvaste valitud esindajate pädevuses,» seletas ta.

«Nende sõnadega ei taha ma öelda, nagu oleks senine optimism ja tegutsemisjulgus olnud põhjendamatu ning asjatu, nagu peaksime neist nüüd loobuma. Vastupidi, ma tahan kõiki julgustada edasi minema,» täpsustas ta juurde.

Välisministri hinnangul pole Eestil seni, kuni suhteid Euroopa Liiduga prioriteediks vaid nimetatakse, faktiliselt Euroopa Liitu asja. «Eesti Euroopa Liidu poliitika saab olla edukas ainult siis, kui see punase niidina läbib kogu meie sisepoliitikat, olles kogu valitsuse, kõigi ministeeriumide ja kõigi kohalike omavalitsuste kõige tähtsamaks ja prioriteetsemaks töösuunaks. Vältimatult eeldab see ka vastavate vahendite eraldamist,» hindas ta.

Välisminister märkis, et Venemaa kui suurima naaberriigiga soovib Eesti teha vastastikku kasulikku koostööd kõiges, mis võimalik ja vajalik.

Ilvese hinnangul on viimase poole aasta vältel saavutatud märkimisväärne edasiminek uue piirilepingu valmimisega, mille üle on heameelt avaldanud nii mõlemad lepingupooled kui kõik mõjukad lääneriigid.

Välisminister kordas: Eesti jätkab Venemaa suhtes järjekindlalt oma positiivse hõlvamise poliitikat püüdlusega, et Eesti-Vene suhted moodustaksid tulevikus lahutamatu osa Euroopa Liidu ja Venemaa vahelistest headest suhetest.

«Eesti peab suhtuma Venemaasse nagu normaalne sõbralik lääneriik, loomulik ja vaba oma kindlas iseseisvuses, mitte nagu komplekside ja kõhkluste käes vaevlev endine koloonia ehk oblast,» leidis ta.

Välisministri hinnangul on uus piirileping Venemaaga Eestile sisuliselt leping iseendaga, sest see on leping, millega Eesti lõpuks üheselt määrab oma kuuluvuse kas läände või itta.

«Sest selge piir on täna olemas Eesti ja lääne vahel, kuid puudub Eesti ja ida vahel - kuidas käsite maailmal meid mõista? Uue piirilepingu proovikivi varal me määrame, kas meie riigilaeva kapteniks peab olema vahe ning pragmaatiline mõistus, nagu on omane meie kultuuriareaalile, või hoopis haavaarmidest üha taastärkavad emotsioonid,» esitas ta seisukoha.

Ilvese sõnul on Eesti ja Venemaa vaheline piirileping Euroopa Liiduga liitumiseks loomulikult vajalik, kuid mitte piisav tingimus, sest see ei anna ega saagi anda garantiid täisliikme staatuse omandamise suhtes.

Ilves ei eitanud, et parimalgi juhul on Euroopa Liidu täisliikme staatus Eestist veel mitme aasta kaugusel. «Samas on tõenäoline - ning seda informatsiooni kinnitavad väga paljud erinevad allikad -, et liitumist edasilükkavad ehk sisuliselt väljaarvavad otsused tehakse paljude nii Euroopa Liitu kui NATOsse pürgivate pretendentriikide suhtes lähemate kuude jooksul,» teatas ta.

Välisministri järelduse kohaselt tähendaks Eestile teise ringi lükkav otsus seatud eesmärgi, Euroopa Liidu saavutamise edasilükkumist mitte kahe ega kolme, vaid 10-15 aasta võrra.

Välisminister küsis, milleks Eestile üha tihenev koostöö NATOga ning esitas vastuseks neli põhjendust.

Esiteks: NATO selgrooks on eelkõige need ühised väärtused - rahu, vabadus, demokraatia ja heaolu, mida Eesti üle kõige hindab ja millest Euroopa Liit on teinud oma lipukirja ning mille ühiseks kaitseks ongi loodud NATO.

Teiseks: hea naaber on see, kes ei ohusta oma naaberriikide julgeolekut. «Eestist ei lähtu ühelegi naaberriigile täna ega mitte kunagi tulevikus mingit ohtu. /- - -/ Samas ei tohi Eesti endast kujutada ka riigikaitsealast julgeolekuvaakumit, sest igal taolisel vaakumil on paratamatult ebastabiilsust ligitõmbav ja esilekutsuv potentsiaal, mis seab ohtu ka naaberriikide julgeoleku,» selgitas Ilves.

Kolmandaks: ei tohi unustada Euroopa ajalugu, mis suuresti on olnud sõdade ajalugu. «Alles nüüd, II maailmasõja järel, on Lääne-Euroopas esmakordselt jõutud olukorrani, kus sõjaline konflikt põliste naabrite ja vastaste vahel on muutunud praktiliselt mõeldamatuks. Jõutud tänu sellele, et NATO loomise järel lakkas riigikaitse olemast eraldiseisvate riikide kiivalt isepäine tegevus ning muutus rahvusvaheliseks ühistegevuseks,» põhjendas ta.

Neljandaks: igal ÜRO liikmesriigil lasub moraalne kohustus aidata kaasa rahu ja julgeoleku tagamisele ka väljaspool koduregiooni.

«Kõige olulisemaks saavutuseks loeksin seda, et tänu meie diplomaatia viimase poole aasta pingutustele on Eesti ja meie Balti naabrite julgeoleku tagamine nüüd väga lähedal NATO avanemise debati fookusele,» hindas Ilves.

«Kõik positiivne, mida Eesti diplomaatia on suutnud viimastel aastatel saavutada, on saavutatud meie reaalse, käegakatsutava majandusedu toel, meie majandusreformide pretsedenditu radikaalsuse ja kiiruse toel,» märkis Ilves. «Ma tean ja mõistan, kui raske on nende reformide sotsiaalne koorem. Ma tahaksin igast kõnetoolist tänada Eesti pensionäre ja noori peresid, meie väikesepalgalisi tööinimesi nende kannatlikkuse ja ohvrimeelsuse eest. Ilma nende kindlameelsuseta poleks mul olnud sõnumit, mis avab uksed, minu tööl poleks olnud mõtet,» tunnistas ta.

Välisministri kinnitusel on kogu Eesti välisteenistus ühel veendumusel: Eesti kõige tähtsam ja mõjusam argument Euroopa Liidu ukse avamiseks saab olla üksnes Eesti elujõuline ja kiirelt arenev majandus.

Ilvese hinnangul on majandusedu ja eduka riigi imago Eesti riigi jaoks ka üks parimaid mõeldavaid kaitse- ning julgeolekutagatisi.

«Tõeline julgeolek ei seisne mitte selles, et olla hambuni relvastatud, vaid selles, et kellelegi ei tule pähegi sind rünnata. Piltlikult väljendudes: kui ühel ilusal päeval autoga Tallinnast Tartusse sõites näeme teepeenrail sama hoolikalt pügatud muru kui Lausanne’ist Genfi sõites, siis on Eesti julgeolek sama vankumatu kui Shveitsi oma,» sõnastas ta ühe julgeoleku tagatise.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

VILLU PÄÄRT

Maanteeamet peab 1997. aasta lõpuks kindlaks määrama tulevase Tallinna-Tartu kiirtee asukoha ja edastama info tee alla jäävate maade kohta maavalitsustele, nii otsustas eile Tartus esimest korda koos olnud Tallinna-Tartu kiirtee töörühm.

«Tee asukoha määramiseks tuleb võrrelda erinevaid variante, teha majanduslikud arvutused ehituse maksumuse kohta. Arvestada muldkehamaterjali veokaugust, samuti liiklussõlmesid,» ütles maanteeameti peadirektori asetäitja Koit Tsefels. «Maanteeamet näitab maavalitsustele kätte kohad, mida tee kindlasti läbib. Näiteks Mäost või Kose-Ristilt on vaja mööda sõita, neist ei saa väga kaugele minna. Siis saavad kohalikud vallad hakata maadega tegutsema, et maid mitte lihtsalt tagastada, vaid panna maaomanikule konkreetsed kohustused. Muidu peab hakkama tee ehitamise ajal maksma maa eest suurt raha.»

Tartu maavalitsuse pressisekretäri Asso Ladva teatel tegi töörühm otsuse märkida kiirtee maha Tallinnast Tartuni ja sealt edasi Luhamaani. Majanduse elavnedes tekib tulevikus kindlasti vajadus ehitada korralik maantee Eesti piirini. Teede- ja sideministeeriumi nõuniku Väino Soonikese sõnul on olemas uue teede- ja sideministri Raivo Vare ja rahandusministri Mart Opmanni heakskiit Tallinna-Tartu kiirtee ehitamiseks.

Maanteeameti andmeil läheks kiirtee ehitus maksma üle miljardi krooni.

Kohtumisel leidis põgusat kajastust Ameerika investeerijate kava ehitada Tallinnast Tartusse tasuline kiirtee.

Maanteeameti peadirektor Riho Sõrmus on «Eesti Päevalehele» avaldanud kahtlust, kas ameeriklased Eestisse tuleksid. Sõrmuse väitel puudub ameeriklastel ülevaade siinsest olukorrast ning Tallinna-Tartu maantee liiklusintensiivsusest.

«Kui nad tõesti tulevad, siis peab valitsus otsustama, kuidas toimida,» ütles Koit Tsefels «Postimehele».

Eesti Vabariigi Washingtoni suursaatkonna majandusnõuniku Mait Martinsoni sõnul ei ole saatkonnal selle pakkumise kohta infot.

Tallinna-Tartu kiirtee ehituse töörühma kuuluvad teede- ja sideministeeriumi, maanteeameti ja tee äärde jäävate maakondade maavalitsuste esindajad. Töörühma juhib Tartu maavanem Jaan Õunapuu.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

ALO LÕHMUS

President Lennart Meri palus kaitseväe juhatajal Johannes Kerdil tõhustada kontrolli Kaitseliidu üle, et vältida kaitseliitlastega seotud intsidentide kordumist. Johannes Kerdi sõnul lonkab kord Kaitseliidus muu hulgas ka alafinantseerimise tõttu.

Kaitseväe juhataja Johannes Kert andis eile president Lennart Merile ülevaate abinõudest Kaitseliidu malevates distsipliini tugevdamisel, relvahoiutingimustest ning neid reguleerivatest õigusaktidest. President huvitus Kaitseliidus korra parandamise võimalustest.

«Kontrolli tuleb tõhustada ja nõuda, et Kaitseliidu põhidokumente - kodukorda, Kaitseliidu ülema käskkirju jms - täidetaks punktuaalselt,» ütles Kert pärast presidendiga kohtumist «Postimehele». «Kui neid täita, on need piisavalt tõhusad ning midagi uut ja täiendavat juurde mõelda on peaaegu võimatu. Kui neid nõudeid ei täideta, on tegemist laiskuse, lolluse ja vastutustundetusega.»

Kaitseväe juhataja märkis, et tõhus kontrollmehhanism vajab ka piisavalt rahalisi vahendeid.

«Kontrollimiseks on vaja kohtadele sõita. Kui ma sain 1993. aastal Kaitseliidu ülemaks, oli meil vaid palgafond. Kui kaitsejõudude peastaap poleks aidanud, oleks meie kontrollisuutlikkus piirdunud vaid selle piirkonnaga, mida suutnuksime jala läbi käia. Kaitseliidus korra loomine oleks läinud kiiremini, kui me ei oleks pidanud raha hankimiseks kasutama kõikvõimalikke äärmuslikke vahendeid,» rääkis Kert.

Tänavu on kontrollitud 1830 kaitseliitlast, Kaitseliidust on välja arvatud 213 liiget. Kert märkis, et hiljutise Rapla intsidendiga seotud kaks noormeest ei olnud juriidiliselt Kaitseliidu liikmed.

Kaitseliidu peastaabi andmetel on kaitseliitlastega tänavu olnud 19 intsidenti, teatas BNS. Kümme korda on ebaseaduslikult kasutatud relva, kaheksa korda on lastud relv röövida või varastada ning üks inimene on kaitseliitlasega seotud intsidendis tapetud. Viis kaitseliitlast on teinud enesetapu.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

TOOMAS SILDAM

Riigiprokuratuur saadab täna advokatuuri juhatusele taotluse nõustuda vandeadvokaat Monika Mägi kriminaalvastutusele võtmisega.

Eesti tuntud ja eduka vandeadvokaadi Monika Mägi (64) kohale on tõusnud pistisekahtlus. Kaitsepolitseis algatatud kriminaalasja järgi võidakse teda süüdistada 10 000 krooni vägisi andmises Tallinna linnakohtu kohtunikule Anne Kramerile.

«Kohtuniku kabinetis olla advokaat talle jõuga ümbrikut põue surunud,» kirjeldas eilne «Eesti Ekspress» eelmise kesknädala sündmusi kohtumajas.

Monika Mägi eitas pistise andmist nii kaitsepolitseis vestlusel kui ka ajakirjanduses.

«Ma ei ole kunagi kellelegi altkäemaksu andnud. Loodan, et kuni ma terve mõistuse juures olen, ma seda ka kunagi ei tee,» väidab ta.

Kaitsepolitsei (kapo) keeldub avalikustamast seni kogutud andmeid, et kohtunikule raha anti ja et 10 000 krooni on tõlgendatav pistisena.

«Me algatasime kriminaalasja altkäemaksu andmise tunnustel sel nädalal ja praegu ei pea võimalikuks veel mingeid üksikasju kommenteerida,» jäi kapo pressiesindaja Helle Sagris resoluutselt ebamääraseks.

Ka riigiprokuröri asetäitja Alar Kirs on napisõnaline. «Vandeadvokaat surus kohtunikule vägisi kampsuni alla ümbriku 10 000 krooniga.

Kas tegemist oli altkäemaksu andmisega, selle selgitamiseks tuleb kriminaalasja eeluurimine lõpuni viia,» ütles Kirs.

Ta teatas, et ilmselt juba täna saadetakse Eesti advokatuuri juhatusele taotlus saada nõusolek vandeadvokaat Monika Mägi kriminaalvastutusele võtmiseks.

Alar Kirs vestles telefonitsi advokatuuri juhatuse esimehe Aare Targaga, kelle sõnul hakatakse seda küsimust arutama teisipäevasel juhatuse koosolekul.

«Kui advokatuuri juhatus nõustub meie taotlusega, esitatakse kahtluse alla sattunud vandeadvokaadile süüdistus. Kui nõusolekut selleks ei anta, on võimalik äraütlev otsus vaidlustada halduskohtus,» rääkis riigiprokuröri asetäitja.

Mõned «Postimeest» konsulteerinud juristid peavad tõenäoliseks, et advokaati varjutavat pistisekahtlust ei suudeta tõendada, kuna 10 000 krooni surumist on väga keeruline kvalifitseerida altkäemaksu andmisena. Siis võib kogu lugu taanduda erasüüdistusele, sest rahaümbriku saanud linnakohtunik peab juhtunut enda solvamiseks.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

ALO LÕHMUS

Skandaalne suurärimees Vello Kütt kinnitas eile Tartu ringkonnakohtus alanud istungil, et kaitseväe juhataja Johannes Kert mõjutas Kaitseliidu juhina töötades kaitseministeeriumi andma ühte naftabaasi Kütile kuulunud aktsiaseltsi AVVO kasutusse. Kert ise eitab seda.

Vello Kütt väitis eile kohtus, et osa dokumente, mis õigustavad Tallinnas Lauliku tänaval asuva naftabaasi kunagist kasutamist aktsiaseltsi AVVO poolt, on nüüdseks kadunud.

«Kert kauples need mulle kaitseministeeriumi juurest välja. Kaitseministeeriumi kinnisvarabüroo juhataja andis Rebase käsul välja kasutamisloa,» ütles Kütt endisele kaitseministrile Hain Rebasele viidates.

Vell Kütt märkis, et ei esitanud seda väidet oma süüasja käsitlemisel Tartu linnakohtus, sest soovis vältida selle sattumist ajakirjandusse.

Kütt kinnitas ka, et pole näinud pabereid, millega naftabaas AVVO käest edasi liikus, ning väitis, et sai sellest teada alles kohtuistungil.

Johannes Kert ütles eile «Postimehele», et Kütt laimab teda sihilikult, kuna just tema esitas koos kaitseliidu peastaabiga Kaitsepolitseile avalduse Vello Küti vastu kriminaalasja algatamiseks.

Vello Kütt pidas kohtuistungil ka alusetuks süüdistust Kaitseliidu Fondile tasu maksmata jätmises Kaitseliidu Fondi nimel Eestisse tarnitud kütuse eest. Kohtualune kinnitas, et kõnealuseid kütuseeshelone ei toonud Eestisse mitte tema, vaid Kaitseliidu Fondi tegevdirektor Andres Rekker. Kütus müüdi edasi käibemaksuta, kuid hiljem maksti käibemaks Küti kinnitusel tagantjärele ära. Kuna Kaitseliidu Fond ei olnud kütuse müümise ajal veel linnavalitsuses registreeritud, avaldas Kütt veendumust, et kõnealused käibemaksusummad asuvad maksuameti kontodel veel praegugi.

Vello Kütt teatas, et Rahvapangast 1993. aasta sügisel saadud 30 000 USA dollarit toimetas ta Kaitseliidu Fondi tegevdirektori Andres Rekkeri kätte, kusjuures Rekker kirjutas raha saamise kohta ka dokumendi. Küti kinnitusel viibis raha üleandmise juures ka tema autojuht, samuti avaldas Kütt usku, et Rekkeri allkirjaga dokument asub pangas siiani, kuid uurimine pole seda välja nõudnud.

Rekker on raha saamist eitanud ja keeldunud summat tagastamast. Kütt seletas enda vastu selle süüdistuse esitamist asjaoluga, et pankurite arvates on võimalus raha temalt kätte saada suurem kui Rekkerilt.

Kütt eitas kohtus ka Hoiupangalt helikopterite ostmiseks saadud laenu omastamist, samuti kinnitas ta, et Tori kirikule sponsorannetusena eraldatud 100 000 krooni jõudis adressaadini.

Kohtus spetsialistina esinenud revident Linda Preis rõhutas korduvalt aktsiaseltsi AVVO raamatupidamise korrastamatust ning märkis, et Vello Kütt oli tippjuhina raamatupidamise seisukorra eest vastutav.

Vello Kütt väitis ka, et süüdistus Kaitseliidu relvade tagastamata jätmises pärast tema Kaitseliidust väljaheitmist ei pea paika, kuna Kaitseliidu Tartu maleva pealik Aivo Kapten tegi politseile relvi puudutava avalduse Johannes Kerdi survel juba enne tema tegelikku Kaitseliidust väljaheitmist.

Tartu linnakohus mõistis Vello Küti tänavu 27. mail süüdi 19 miljoni krooni riisumises ametiseisundi kuritarvitamise teel ja illegaalses relvaäris. Kokku omastas, hoidis ja andis Kütt edasi üle 800 vintraudse tulirelva. Samuti mõistis linnakohus küti firmalt AVVO välja 1 088 943 krooni.

Kohus karistas Kütti nelja-aastase vanglakaristusega, millele liideti Eesti NSV ajal talle määratud ja kandmata jäänud kahe aasta ja seitsme kuu pikkune vabadusekaotus. Lõplikuks karistuseks mõistis kohus Kütile viieaastase vanglakaristuse.

Vello Kütt taotleb oma apellatsioonkaebuses linnakohtu määratud karistuse kergendamist. Prokurör Marge Püssi apellatsioonkaebus taotleb seevastu Küti vanglakaristuse suurendamist 9 aastani ning 150 000 krooni väljanõudmist Kaitseliidu Fondi ja 12 miljoni krooni sissenõudmist AS AVVO kasuks, samuti kahe kopteri erikonfiskeerimist kaitsejõudude kasuks.

Kohtunik Agu Timmi eesistumisel peetav istung jätkub Tartu ringkonnakohtus täna.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

AIVAR AOTÄHT

Kolmapäeval süttis Raplas põlema sealse ühisgümnaasiumi algklasside hoone rõivistu. Inimesed õnneks viga ei saanud, kuid ära põlesid ning said kannatada esialgseil andmeil 60-90 koolilapse riietusesemed.

«Ma saan praegu niipalju öelda, et tulekahju ei olnud suur,» ütles eile ühisgümnaasiumi algklasside õppealajuhataja Tiiu Pariis. «Põles all garderoob, laste rõivad said kannatada. Lapsed on kõik terved.»

Pariis sõnas, et parasjagu käisid tunnid, kui üks õpilane läks keldrikorrusel asuvasse WCsse. Alla minnes tundis laps imelikku vingu ja kiirustas sellest õpetajatele teatama.

Õppealajuhataja läks alla asja kontrollima ning helistas kohe seejärel päästeteenistusse. Raplamaa päästeteenistus sai teate kell 11.42. Nelja minuti pärast oli esimene tuletõrjeauto kohal. Kokku käis sündmuskohal kaks tuletõrjeautot. Kell 12.18 oli tulekahju likvideeritud.

Raplamaa päästeteenistuse vaneminspektor Arvo Puri ütles, et keldrikorrusel oli tules kitsa garderoobi (pindala 28,2 m2) üks viiest boksist. Puri sõnas, et tolles boksis olid 26 õpilase rõivad-jalanõud, mis põlesid ära. Suitsus, kuumuses ja kustutusveest said kannatada rõivad ka teistes boksides.

Õppealajuhataja Tiiu Pariis ütles, et esialgseil ja väga umbkaudseil andmeil said koos ärapõlenud rõivastega tulekahju tõttu kannatada kokku 60-90 koolilapse riietusesemed ja jalanõud. «Täpselt ei tea enne öelda, kui saan lastevanemate käest täpsed andmed,» nentis ta.

Tulekahju ajal oli kolm klassi lapsi ekskursioonil Viimsis jõulumaal ning osa lapsi spordipäeval ühisgümnaasiumi põhihoones, nii et garderoobis oli sellevõrra vähem rõivaid. Koolis oli tulekahju ajal neli klassi enam kui saja õpilasega.

Päästeteenistuse vaneminspektor Arvo Puri sõnas, et tulekahju põhjus pole praegu veel teada. «Elekter on välistatud,» nentis ta. «Arvata võib, et oli kas süütamine, hooletus lahtise tulega või midagi sellist. Võibolla tõi keegi tule sisse.»

Rapla Ühisgümnaasiumi põhihoone asub aadressil Keskkooli 2, algklasside hoone on eraldi üle jõe Kooli tänav 8. Eile, päev pärast tulekahju, oli algklasside õpilastel vaba päev. Täna on taas kool.

Rapla linnavõimud plaanivad tulekahju tõttu materiaalselt kannatada saanud peresid aidata. Nagu ütles Rapla linnavalitsuse majandusnõunik Aivar Surva, teeb Rapla linnvalitsus volikogule ettepaneku, et leida reservfondist raha kannatanute abistamiseks.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

MALLE TOOMISTE

Viljandimaa loomapidajad on shokeeritud maksuseaduse muudatusest, mille järgi peab riigile maksma ka hukkunud loomade pealt 18-protsendilist käibemaksu. Maksuseaduse muudatusest nördinud loomakasvatajad peavad otsust viimaseks hoobiks põllumajandusele.

Viljandi maakonna maksuameti nõunik Maire Sandel selgitas, et tänavu 12. juunil vastu võetud käibemaksu muutmise seaduse järgi läheb käibemaksu alla ka kaupade mahakandmine. Seda, mida tähendab seaduses kaup ja mida mahakandmine, selgitavad vastavalt rahandusministri suvine määrus ja maksuameti peadirektori kiri.

Rahandusministri määrus, mis ilmus «Riigi Teataja Lisas» 23. augustil (uus kord hakkas kehtima päev pärast seda) loetleb kaubana ka loomi. Maksuametisisese kirja järgi nimetatakse mahakandmiseks seda, kui kaupa ei saa enam müüa ega tootmises kasutada.

Käibemaksuseaduse algse §4 (maksustatav käive) kohaselt loetakse kaupade mahakandmist maksustatavaks käibeks, olenemata sellest, mis põhjusel kaup maha kanti ning kas ettevõte on kinnitanud loomuliku kao normatiivid või mitte.

Maksuameti nõunik rääkis, et 26. ja 27. novembril Viljandis toimunud raamatupidajate õppepäeval seda seadusemuudatust ja tõlgendust ette lugedes tekkis saalis sumin. «Poleemika tekkis sellest, et raamatupidamisseaduse järgi ei ole loomad kaubana arvel,» ütles maksuameti nõunik.

Üks õppepäeval osalenud staazhikas raamatupidaja rääkis «Postimehele», et saalis oli tõusnud paras lärm. «Me saaksime aru, kui käibemaksu võetakse ostetud looma pealt, aga omatoodangu pealt on liialdus,» arvas raamatupidaja. «See on ju topeltkahju - kahju looma hukkumisest ja siis veel riigile makstavalt käibemaksult,» kurtis raamatupidaja. Ta tõi näiteks, et kui mullikas on arvel 1000-kroonisena, siis tema hukkumise korral tuleb riigile maksta 180 krooni. Lehm maksab mitu tuhat krooni.

Viljandi maakonna maksuameti direktor Kalju Mirka nentis, et seadusemuudatus tehti eesmärgiga vähendada maksupettusi. Sageli kanti käibemaksust hoidumiseks maha kaupa, mida pärast müüdi. Seadust täiendades ei ole tehtud erandit tööstus- ja põllumajandustoodangu osas.

Viljandi maksuameti nõunik Maire Sandel soovitas looma hukkumisel süüdlane välja selgitada, sest siis maksab käibemaksu süüdlane. Ka sel juhul saab riik hukkunud looma pealt 18% käibemaksu, lähtuvalt sellest, mis hinnaga oli loom raamatupidamises arvel.

Üks loomakasvataja soovitas vastsündinud loomad arvele võtta alles kümne päeva pärast, kui looma elujõulisus on selgem, sest arvelevõtmata hukkunud looma eest ei pea käibemaksu maksma.

Maksusüsteemi tundev naisterahvas soovitas hukkunud loom kõigepealt alla hinnata, sest allahindlus on käibemaksuvaba ja siis kahaneb ka käibemaksuosa.

Viljandi maakonna maksuameti nõunik rõhutas, et alati on võimalik 30 päeva jooksul pärast maksuameti sellekohase ettekirjutuse kättesaamist käibemaksunõue vaidlustada.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

TIIU RITARI

Eesti Kaitsealade Liidu (EKL) andmetel hakati Otepääl Väikesele Munamäele suusakeskust rajama ilma detailplaneeringuta ja ilma keskkonnaekspertiisita, ka maa sihtotstarve on muutmata, rikutud on mitut seadust.

22. novembril paigaldas helikopter Otepääl Väikesel Munamäel suusatõstukeid. Päev hiljem, 23. novembril moodustas Eesti Kaitsealade Liit komisjoni, et analüüsida kaitsealadel omavolilist või muudel põhjustel avalikkuse tähelepanu pälvinud ehitustegevust. Vastloodud komisjoni esimeseks tööks saigi välja uurida, mis toimub Väikesel Munamäel.

Komisjoni esimees, Karula rahvuspargi direktor Pille Tomson rääkis «Postimehele», et Otepää looduspargil on kaks funktsiooni: looduse kaitsmine ja inimesele puhkuse võimaldamine looduslikus keskkonnas. Seega käivad looduse kaitsmine ja puhkemajanduse korraldamine looduspargis käsikäes ning suusaraja ehitamine ja puhkekompleksi rajamine ei ole looduspargi olemusega karvavõrdki vastuolus.

Küsimus on ainult selles, et nii looduspargi territooriumil kui ka väljaspool loodusparki ehitustöid tehes tuleb kinni pidada seadustest ja kehtestatud korrast, selgitas Pille Tomson.

Tomsoni sõnutsi leidis tema juhitud komisjon vähemalt seitse seadusesätet, mis kohustanuksid suusakeskuse rajajat Väike-Munamäe Arenduse aktsiaseltsi tellima suusatõstuki ehitamiseks keskkonnaekspertiisi - ometi ei ole ekspertiisi tehtud.

Lisaks suusatõstukitele kavatsetakse rajada ka parkla 270 autole ja kunstlumesüsteem, juba jõuludeks peaks käiku minema kaks suusarada. Vett kunstlume tarvis on plaanitud võtta Nüpli järvest, ent ei ole uuritud, kuidas mõjutab küllaltki suure veekoguse väljapumpamine Nüpli järve veerezhiimi. Edaspidi plaanitakse ka kämpingute ja restorani ehitamist, ent on selgusetu, kuhu ja kuidas juhitakse tekkiv reovesi.

Korralik asjaajamine näeb nii välja, et kõigepealt tehakse detailplaneering ja keskkonnaekspertiis, siis kooskõlastatakse projekt ja alles siis hakatakse ehitama, selgitas Pille Tomson ning rõhutas, et Otepää suusakeskuse ehitamisel ei ole rikutud mitte looduskaitsealal kohaldatavaid spetsiifilisi seadusi, vaid rikutud on üldse ehitamise korda.

Tomsoni sõnutsi ei püüdnud komisjon hinnata, kas rajatav kompleks sobib või ei sobi sinna, vaid selgitas, kas ehitamisel järgitakse kehtivaid seadusi. Selgus, et ei järgita, märkis komisjoni esimees Tomson.

Rajatav suusakeskus asub Pühajärve valla maadel. Pühajärve valla hiljuti ametisse asunud abivallavanem Andrus Eensoo selgitas, et ametlikult nõutavat ehitusluba suusakeskuse ehitajatele vallast antud ei ole. Hiljuti, juba uue vallavolikogu ajal, vaatas volikogu läbi firma taotluse detailplaneeringu algatamiseks.

Abivallavanema sõnul ei jää nüüd muud üle, kui äri tuleb seadustega vastavusse viia. Eensoo arvas veel, et kui ärimehed ei oleks ise helikopteriga shõud teinud, ei oleks ehituse ümber ka nii suurt kära tõusnud ja meestel oleks olnud aega vaikselt oma ehitustegevust seadustega kooskõlla viia.

EKLi huvi kaitsealade ehitustegevuse vastu ei piirdu ainult Otepääga, uurimist vajavaid probleeme on ka Hiiumaa, Lahemaa, Endla kaitsealal.

Väike-Munamäe Arenduse aktsiaselts ei ole suusakeskuse rajamisel rikkunud looduskaitsealal kehtivaid seadusi, kinnitas aga firma juht mäesuusataja Aare Tamme.

BNSile saadetud teates kinnitab Tamme, et EKLi komisjon ei ole tutvunud suusakeskuse ehitusega Väikesel Munamäel.

Tamme väitel on ehituse kohta tellitud eksperthinnang, mis on saadetud ka Valga maavalitsuse keskkonnaosakonnale. Samuti kinnitab Tamme, et on olemas nõutav raieluba ja Pühajärve valla heakskiit suusakeskuse rajamiseks.

Artikli algusesse

lehekülje algusesse , esileheküljele

Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles