Hurt ja Koidula olid vaid sõbrad, Libe tee viis justiitsminister Paul Varuli lumevalli

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ALO LÕHMUS

Rahvusliku liikumise suurmehe Jakob Hurda 90. surma-aastapäeva tähistavad üritused algasid eile Tartus ning jätkuvad täna Põlvas. Hurda uurija Mart Laar tõdes eilsel ettekandekoosolekul, et Jakob Hurda ja Lydia Koidula vahel valitses vaid sügav sõprus, ei enamat.

Jakob Hurda uurimisega kauaaegselt tegelnud magister Mart Laar tõdes Jakob Hurda ja Johann Voldemar Jannseni suhteid vaagides, et nende kahe mehe omavahelise läbisaamise tõsisem uurimine on seni ajaloolaste tähelepanu alt teenimatult välja jäänud.

Laar märkis, et ehkki Hurt tavatses enda õpetajaks ja mõjutajaks pidada ennekõike Friedrich Reinhold Kreutzwaldi, näitab Hurda arenemine teadusmehest rahvajuhiks mõõduvõtmist hoopis Jannseni rahvalikkusest.

Laar analüüsis ka Hurda ja Jannseni suhete soojenemist, jahenemist ning teatavat taassoojenemist rahvusliku liikumise eri etappidel.

Tartu linnapea Tõnis Lukas päris Laarilt, kas Jannseni tütre Lydia Koidula ning Jakob Hurda suhted võisid ulatuda puhtvaimsest sidemest ja sõprusest kaugemale.

«Võib arvata, et tegemist oli siiski puhtakujulise ja sügava sõprusega. Ehkki Lydia Koidula oli veendunud, et enamik rahvusliku liikumise tegelasi oli temast aeg-ajalt sisse võetud, ning enamik rahvusliku liikumise meestegelasi arvas tema kohta sama,» vastas Laar, lisades, et Eestis puudub seni peaaegu täielikult seltskondade ja sõpruskondade ajaloo uurimine.

Eesti Rahva Muuseumi teadur Reet Piiri rääkis ettekandekoosolekul teemal «Hurt ja Eesti Rahva Muuseum» ning Kadri Tamm Eesti Kirjandusmuuseumist käsitles Hurda kogusid kirjandusmuuseumis. Ettekandekoosoleku lõppedes tutvusid üritustesarjas osalejad ka kogude endiga.

Üritustesarja korraldajate, Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Seltsi, Eesti Kirjandusmuuseumi ja Hurda-nimelise Põlva Rahvahariduse Seltsi eestvõttel külastati eile Jakob Hurda kalmu Tartus Raadi kalmistul.

Täna kell 17.30 algab Jakob Hurda mälestusjumalateenistus Põlva kirikus ja kell 18 mälestushetk Põlvas Hurda ausamba juures. Täna õhtul meenutatakse Hurta Põlva kultuurikeskuses.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

UUDISTETOIMETUS

Ööl vastu esmaspäeva Tallinna ümbruses sadanud lumi raskendas eile hommikul mitme kõrge riigiametniku töölejõudmist. Justiitsminister Paul Varul sõitis aga Ardu ja Kose vahel lumevalli.

Varul tuli eile hommikul Tartust tagasi tööle, kui tema auto Ardu ja Kose vahelisel teelõigul libeda tõttu juhitavuse kaotas ja lumevalli sööstis.

«Olen ise elus ja terve ning ka autol pole midagi häda,» ütles Varul telefonitsi «Postimehele» samal ajal, kui 1994. aastal ostetud BMWd numbriga 010 AAA vallist välja tiriti.

Äpardusi oli ka välisminister Toomas Hendrik Ilvesel. Rannamõisa teel jäi lumme kinni tema ametiauto, mistõttu välisminister hilines kella 10ks planeeritud intervjuule «Helsingin Sanomatele».

Riigikogu aseesimehe Tunne Kelami autojuht ütles BNSile, et Vääna teel on suured tuisuvaalud ning tee on väga libe.

«Liiva polnud teele üldse puistatud,» märkis autojuht, kes sõitis Keila-Joalt Tallinna tund aega. «Liigelda saab, aga on väga ohtlik.»

Harju teedevalitsuse juhataja Jüri Seppar ütles BNSile, et Keila jaoskond alustas oma piirkonna teede lumest puhastamist juba kell üks öösel.

«Harjumaal on 1440 kilomeetrit teid, mida on vaja puhastada,» lausus Seppar. «Me lihtsalt ei jõua kõiki teid nii kiiresti kui vaja lumest puhtaks lükata.» Seppari sõnul kuulub Rannamõisa tee liiklustiheduse poolest kolmandasse klassi ning selle puhastamiseks on aega ette nähtud 24 tundi.

Artikli algusesse

lehekülje algusesse , esileheküljele

Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1997

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles