Mõisakülale elutähtis raudtee võib Eesti ühendada Euroopaga

MALLE TOOMISTE

Mõisaküla vagunidepoo brigadir ja linnavolikogu liige Vladimir Jegorov (56) kulutab oma energia võitlusele selle eest, et Eesti ja Läti valitsus mõistaks Tallinna-Mõisaküla-Riia raudtee tähtsust transiitvedudes ja tegutseks selle heaks.

Aasta tagasi 31. jaanuaril suleti teede- ja sideministri käskkirjaga reisijatevedu Mõisaküla-Pärnu raudteeliinil.

Suvel suleti Eesti Tolliameti peadirektori käskkirjaga Mõisaküla piiritollipost.

Mõisaküla linnapea Arvids Tisler (40) hindab mõlemat otsust Mõisakülale kahjulikuks, eriti tööhõivet silmas pidades.

Novembrikuus koondati Mõisaküla linavabriku 48 töötajat. Linnapea tunnistab, et tal käivad hirmujudinad üle selja mõttest, et töö peaks lõpetama ka 40 perele leiba andev Mõisaküla vagunidepoo. «Julgen oletada, et jääksime siis hullemasse olukorda kui Võhma,» sõnab Tisler.

«Ääremaade küsimust ei saa taandada ainult majanduslikule tasuvusele. Või hakkame siis kohe inimesi ümber asustama ja istutame ääremaad metsa täis, et kasu lõigata,» ironiseerib ta.

Linnapeale tähendab raudtee Mõisaküla eksistentsi küsimust. Raudtee kõrval peaks avama ka maantee transiitkaubanduseks ja uuesti tööle panema Mõisaküla tollipunkti, loodab linnapea.

Piir pandi kaubale kinni

«Minule on arusaamatu, miks Lätiga pikka ühist piiri omavast Viljandi maakonnast ei ole ühtegi väljundit Lätti,» arvustab Mõisaküla linnapea maakonna regionaalpoliitikat. Praegu ei ole viljandimaalasel valida lühemat teed Lätti kui Valga ja Ikla kaudu, sest Mõisaküla piiripunktist pääseb läbi vaid sõiduautoga. Päevas ületab Mõisaküla punktis piiri keskeltläbi kümme autot. Piiriületajate arv on kahanenud just viimase aasta-paariga.

Mõisaküla linna arengukavas nähakse Mõisaküla raudteejaama põhiliiklussõlmena Eesti-Läti liinil. Linnapea sõnul on praegu veel alles tehniline baas, mida edasi arendada.

Sügisel põhjendas Mõisaküla raudtee piiripunkti avamise vajadust kirjalikult ka Edelaraudtee Äriüksuse juht Jüri Kuusik, kelle algatusele Mõisaküla raudteelased väga loodavad. Edelaraudtee levitatud märgukiri (memorandum) põhjendab, miks on vaja hakata arendama põhja-lõunasuunalist raudteetransiitkaubandust Eestis.

Edelaraudtee hinnangul (2,5-leheküljelise memorandumi järgi) on Tallinnast Riiga Mõisaküla kaudu 141 kilomeetrit lühem tee kui Valga kaudu ning veoteenuse hind osutuks seega ligi 6 protsenti odavamaks.

Veelgi annaks ajavõitu hõredam liiklus Mõisaküla liinil. Perspektiivikaks hindab Edelaraudtee Mõisaküla liini lähedust merele ja Via Baltica trassile. Muude põhjuste hulgas on toodud ka omavalitsuste huvi raudtee arenemise vastu Edelaraudtee piirkonnas.

Mõisaküla linnapea Arvids Tisler ootab, kuidas reageerib Läti regionaalminister Anatoljs Gorbunovs nende ettepanekule kohtuda veel Eesti regionaalministriga raudteeküsimustes. Samuti peab Tisler oluliseks teavitada Mõisakülale sobivatest Edelaraudtee plaanidest veel kord Eesti valitsust ning uut teede- ja sideministrit.

Mõisaküla linnavolikogu arengukomisjoni esimees Vladimir Jegorov sai kohalikel valimistel kõige rohkem hääli, ligi kaks korda rohkem kui linnapea. Raudteelasena kritiseerib ta Mõisakülas kujunenud olukorda teravamalt kui teised linnakodanikud. Tema sõnul saavad juhid kõvu kasumeid maanteetransiidist ja bensiinijaamadest ning neid ei huvitagi raudtee, või kui, siis ainult Venemaa-suunaline raudtee isikliku äri eesmärgil, kahtlustab linnavolinik.

Jegorov ütleb, et raudtee näitab, kui palju me tegelikult veel Moskvast sõltume. Jegorovi sõnul töötavad Eesti juhid tahes-tahtmata idanaabri kasuks, jättes kõrvale võimaluse arendada raudteeliiklust lõuna suunas ja ehitada näiteks Mõisaküla raudtee ümber kitsamaks lääne raudtee laiusele vastavaks, nagu Leedus tehakse.

Kolm korda nädalas käib Mõisakülas kaubarong, mis veab metsa ja remonditud vaguneid depoost.

Raudtee tulevikukava pühkis hiljuti tagaplaanile Mõisaküla vagunidepoo ette kerkinud oht jääda ilma õigusest remontida vaguneid, sest koos Eesti Raudtee äralõikamisega Edelaraudteest lõigati Mõisaküla vagunidepoost ära ka Tallinna vagunidepoo, kellel oli vagunite remondi litsents.

16. jaanuaril käisid Eesti Raudtee töötajad Mõisakülas olukorda rahumeelselt lahendamas ning lubasid taotleda litsentsi pikendust kevadeni, kuni Mõisaküla depoo ise jõuab Moskvast litsentsi saada.

(Moskvast teedeministeeriumist sellepärast, et vagunid sõidavad üle suure Venemaa ja peavad vastama sealsetele nõuetele, selgitas depoo juhataja.)

Artikli algusesse

lehekülje algusesse , esileheküljele