Kui Mati Undilt oli ilmunud «Öös on asju», siis ma mitu nädalat muud ei teinudki, kui mõistatasin, mida kõike võib öö eneses peita.
See oli värskendav mõttetöö, liiati veel sihukeste lausete seltskonnas nagu «Stalin kaitseb oma iganenud asju», mis liikusid ringi rahvasuus ja vahel lipsasid ajalehtegi.