Rüütli: ühinemise luhtumine on minu umbusaldamine

Rahvaliitu rüütellikult eri aegadel koos hoidnud ja juhtinud Arnold Rüütel (vasakul) ja Karel Rüütli on nüüd eri leerides – Rüütel ei taha iseseisvast erakonnast loobuda ja Rüütli veab vankrit sotside poole. Foto: Priit Simson

Sotsidega ühinemise leppe algtekstile erakonna kooskõlastuseta alla kirjutanud Rahvaliidu esimees Karel Rüütli leiab kiire käigu olevat ainuõige ning peaks kongressil ühinemisleppe kõrvalelükkamist enese umbusaldamiseks.

Miks oli vaja ühinemisdeklaratsioon nii rutakalt alla kirjutada?

Juhtkonnal oli enne volikogu ülesanne selgitada välja, kuidas riigikogu valimiste kontekstis edasi minna. Saatsime kõikidele maakonna- ja linnaorganisatsioonidele kirja, et küsida nende mõtteid, ja hiljem juhatuses arutades leidsime, et parim lahendus meie programmi täitmiseks on konsulteerida sotsiaaldemokraatidega.

Juhatus volitas mind kohtuma sotside juhi Jüri Pihliga, selgitama välja ühisosa ja esitama see volikogule. Deklaratsioon oli mulle kindluseks, et võin volikogus koostööst rääkida.

Kas te ei arva, et selle rutakusega võisite kogu ühinemisprotsessi halvata?

Meil on üle 9500 liikme ning eriarvamused, erimeelsused on täiesti normaalne. Ka sisedebatt on normaalne. Minul ei oleks olnud kindlust minna volikogu ette ja küsida mandaati läbirääkimiste alustamiseks, kui mul ei oleks olnud sotside esimehe allkirjastatud deklaratsiooni, et nad on valmis meiega läbi rääkima.

Rahvaliit on olnud kolm aastat riigikogus ning meil ei ole õnnestunud riigi poliitikat mõjutada ega suunata. Ühendades jõud sotsidega, täiendame teineteist ja laiendame pädevusi – sotsid on tugevad linnades, Rahvaliit maapiirkondades. Et anda valimistel korralik lahing Isamaa ja Res Publica ning Reformierakonna liidule ning Keskerakonnale, selleks tuleb seljad kokku panna.

Rahvaliidu nn alumisest poolest on kuulda nurinat, et asjad otsustatakse üle nende peade...

Enne kongressi käis maakondades arutelu, kuidas edasi minna. Loomulikult eelistas enamik organisatsioone jätkata iseseisva erakonnana, aga väga paljud olid ka selle poolt, et poliitika mõjutamiseks ja meie ideede elluviimiseks on mõttekas otsida kellegagi ühisosa. Ja selles suunas on praegune juhtkond ka tegutsenud.

Vanad olijad eesotsas Villu Reiljani ja Arnold Rüütliga ütlevad, et Rahvaliit on sisuliselt juhita. Et noored ei tea, mis teevad, ja lammutavad nende tööd...

Kõigis erakondades on praegu põlvkondade vahetumise probleem. See nn noor juhtkond on olnud erakonna liige üle kaheksa aasta. Praegune juhtkond on valitud kongressil, oleme saanud mandaadi ja vastutame kongressi ees. See tähendab, et meil on tarvis teha otsuseid.

Tahame, et pärast järgmisi valimisi väärtustataks Rahvaliidu ja sotside ühisjõu abil hoolivat, eestimeelset ja arukat poliitikat. Praegune juhtkond näeb selles selget perspektiivi.

Erakonnast on kuulda ka arvamusi, et Reiljan lõi erakonna ja ka tapab selle. Ehk sügiseni võiks lihtsalt kuidagi välja vedada ja laiali minna.

Ei oska nii täpselt kommenteerida. Loomulikult on Reiljan olnud väga tugev juht, aga praegu on olukord lihtsalt teine. On uued juhid, kes teevad uusi otsuseid.

Pakkusin ka aasta alguses volikogus riigikogu teistele fraktsiooni liikmetele välja, et tulge ja osalege erakonna juhatuse töös, kuid nad loobusid sellest ja ütlesid, et valitud juhtkond juhtigu ise erakonda. Seda me ka teeme.

Kui suur osa erakonnast teie selja taga on? Sotsid oleks rõõmsad ka juba mõnesaja aktiivse ja aruka rahvaliitlase üle...

Mina ja Jüri Pihl allkirjastasime deklaratsiooni, kus kirjas, et kaks erakonda ühendatakse, kui läbirääkimised õnnestuvad. Väga palju oleneb sellest, milliseks lõplik liitumisdokument kujuneb.

Rahvaliit on demokraatlik erakond, arutame dokumendi läbi maakonnaorganisatsioonides, volikogus ja paneme selle kongressil hääletusele.

Kui see läbi ei lähe, kas siis võtate seda kui umbusaldust endale ja juhtkonnale?

Kui erakonna juhtkond pakub praeguse kohapeal tammumise asemel välja lahenduse, milleks on alternatiivse ja hooliva ühisjõu tekke leping, siis sõltub selle saatusest meie liikmete arvamusest.

Kui see läbi ei lähe, siis on see umbusaldus?

Kui läbi ei lähe, siis ma arvan, et kindlasti.

Kas usute, et erakorraline kongress võib päädida ka sellega, et teid visatakse lihtsalt saalist välja? Selliseid ähvardusi on n-ö altpoolt juba kuulda olnud.

Ei, ma ei usu seda. Rahvaliidus on väga palju mõistlikke ja arukaid inimesi, tarku omavalitsusjuhte. Et erakonnas toimub erinevate teemade arutelu, see on täiesti normaalne. Seda ei hakka ma kellelegi ette heitma.