Urmo Kübar: kodanikeühendustes osalemine levib positiivse nakkusena

Veiko Pesur
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Urmo Kübar
Urmo Kübar Foto: Arvet Mägi / Virumaa Teataja

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu juhataja Urmo Kübar nentis täna riigikogu ees, et Eesti kodanikuühiskond seisab kindlatel jalgadel ja muutub aina tugevamaks.


Kübar rääkis, et EMSL uuris eelmisel aastal, millist mõju on majanduslangus avaldanud Eesti kodanikuühenduste tegutsemisele ja tegutsemissuutlikkusele. «Nägime, et kuigi ootuspäraselt olid loomulikult vähenenud ühenduste sissetulekud rahalises mõttes, siis samal ajal olid suurenenud nende liikmeskonnad ja vabatahtlike arv, kes tahavad nende tegevustes kaasa lüüa.»

Tema sõnul kasvab nende inimeste hulk, kes näevad, oskavad, tahavad ja suudavad osaleda ühiste asjade arutamises, otsustamises ja elluviimises. «Saavutatud on kriitiline mass ja ma näen, et see levib ühiskonnas nagu selline positiivne nakkus, pidevalt ja järjekindlalt.»

Kübar märkis, et signaalid, mis avaliku võimu poolt kodanikualgatusele tulevad, ei ole aga selged. Näitena tõi ta sotsiaalse ettevõtluse, mille eesmärgiks ei ole mitte omanikele kasumi teenimine, vaid mingi probleeme lahendamine. Takistuseks on aga praegu see, et kui ühendus hakkab tegelema sotsiaalse ettevõtlusega, siis kaotab ta ära need maksusoodustused, mis tal praegu on.

«Teine loogiline signaal avaliku võimu poolt on see, et meil võiks olla rohkem vabatahtlikke ja inimesed võiksid rohkem omast vabast ajast panustada ühiste eesmärkide nimel. Samal ajal nendes organisatsioonides, kes vabatahtlikke kasutavad, suhtub maksuamet vabatahtlikesse kui töötajatesse ja näiteks kas või nende toitlustamisel, mis oleks ju normaalne asi, kui inimene on appi tulnud, tuleb selle pealt tasuda erisoodustusmaksu,» rääkis Kübar.

Selleks, et Eesti Kodanikuühiskonna Arengukontseptsioon (EKAK) oleks toimiv ja kasutatav tulemuslik dokument, on Kübara sõnul kolm eeldust. Esiteks see, et tema sisu oleks konkreetne, oluline ja asjakohane. «Selles osas praegu saab olla üsnagi optimistlik ja loota, et praegu käima lükatud kodanikuühiskonna arengukava 2011-2014 on parem kui senised ja konkreetsem ning kaasavam juba selle koostamisel.»

Teiseks on oluline rääkida ühiskomisjoni rollist. «Me astusime üsna suure sammu 2007. aastal, kui tõstsime ühiskomisjoni taset, kaasates sinna ministeeriumide kantslerid,» ütles Kübar. See lõi võimaluse, et seal osalevad inimesed, kes saavad ka päriselt oma maja nimel rääkida ja endale kohustusi võtta. «Samas jäi astumata teine samm ehk see, et anda ühiskomisjonile konkreetne sisu, millega töötada ja selle tõttu on see praeguseks juba rohkem kui aasta niisuguses staadiumis, et aeg-ajalt kohal käiakse ja arutletakse erinevate probleemide üle, aga suurt rõõmu ei ole sellest ilmselt kellelegi,» nentis Kübar.

«Ja kolmas ning kõige olulisem asi, mis määrab EKAK-i elluviimise edukust, on see, et kui lisaks hästisõnastatud eesmärkidele ja lisaks soliidsele ja asjalikule järelevalveorganile, peavad olema sellel rakendajad,» rõhutas Kübar.

Rakendamine on EKAK-i juures seni olnud kõige juhuslikum asi, mis on Kübara kinnitusel toimunud sõltuvalt sellest, kuidas millekski on raha leitud. «Selletõttu me näeme seda, kuidas samad eesmärgid korduvad aastast aastasse, ilma et saaks öelda, et need asjad ka tehtud oleksid. Seega, kui nüüd uus arengukava koostatakse, siis sinna peaksid kirja saama ainult need asjad, millel on olemas ka selged vastutajad elluviimise eest ja selleks ette nähtud piisavad ressursid »

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles