EÜL: õppepuhkuse tasu maksmise kord tuleb selgeks teha

FOTO: Lennart Rikk

Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL) on nördinud segaduse pärast töötavatele üliõpilastele õppepuhkuse tasu maksmise korra ümber ja soovitab lähtuda keskmisest palgast.

Rahandusminister Jürgen Ligi oli tänasel valitsuse pressikonverentsil kuri Eesti Päevalehe artikli peale, kust võib jääda mulje, et rahandusministeerium tahab üliõpilaste õppepuhkuse tasu vähendada, makstes keskmise palga asemel töötasu alammäära.

«Tegelikult oli tegu meie enda töötajaga, kelle puhul pidime haridus- ja teadusministeeriumilt küsima, kuidas rakendada konkreetset seadust. On tõesti pisuke ebakõla selles täiskasvanukoolituse seaduses, et kas õppepuhkus on tasustatud tasemekoolituse lõpetamise või jätkamise paragrahvi alusel,» rääkis Ligi, lisades, et rahandusministeerium selle seaduse üle ei otsusta.

EÜL teatas seepeale, et on seisukohal, et ministeeriumid peavad õppepuhkuse tasu maksmise küsimuse lahendama kiiremas korras ning vajadusel algatama seaduse muudatuse, mis kõrvaldaks kaheti tõlgendatavuse.

EÜL kutsub kõiki tööandjaid üles maksma töölepingu seadusest ja täiskasvanute koolituse seadusest tuleneva segaduse lahendamiseni üliõpilastele õppepuhkuse ajal tasu lähtuvalt keskmisest palgast. Töölepinguseaduse muutmise üks eesmärke oli tagada ka täiskoormusel õppivatele tudengitele võimalus õppepuhkuse võtmiseks, et seeläbi võimaldada neil oma õpingud lõpetada. Haridus ei tohiks EÜLi hinnangul olla kindlasti koht, mille pealt riik või tööandjad kokku hoiavad.

«Tekkinud on väga absurdne olukord: kui kõrgkooli lõpetada plaanivad tudengid peaksid süvenema lõputöö kirjutamisse, soovitab ministeerium neil oma õiguste eest seismiseks alustada kohtuteed,» sõnas EÜLi juhatuse esimees Maris Mälzer, viidates asjaolule, et
haridus- ja teadusministeerium on soovitanud üliõpilastel, kel on probleeme õppepuhkuse tasu saamisega keskmise palga alusel, kohtusse pöörduda. «Selline väljaütlemine on väga kohatu ja me loodame, et antud küsimuse lahendamisel asuvad ministeeriumid koostööle. Üliõpilased ei pea riigi tegemata töö pärast kohtuuksi kulutama,» ütles Mälzer.

Tagasi üles