Andi Meister tahaks käia Estonia vrakis

TIINA KAALEP

Foto PEETER LANGOVITS

Ma ei saa aru, miks me peaksime arvama, et laeval nimega Estonia ei toiminud loodusseadused ja põhjustes oli midagi väga müstilist.

Merel on niivõrd tihe konkurents, et kui laevaga midagi juhtub, varjatakse seda nagu suudetakse. Seetõttu levib informatsioon äparduste kohta halvasti.

Estonia hukku uuriva rahvusvahelise komisjoni endine esimees Andi Meister ilmutab sel kevadel raamatu Estonia hukust ja selle uurimisest. Raamatu kirjastab BNSi kirjastus.

Mind tegi rahutuks õnnetuse algus ja seda puht matemaatilistel põhjustel. Lühikest aega kestnud õnnetus ei saa mahtuda varase alguse ja hilise lõpu vahele.

Estonia hukku uuriva
rahvusvahelise komisjoni
endine esimees Andi Meister

Miks te otsustasite kirjutada raamatu, kui ilmub ametlik versioon, mille väljatöötamisel olete ka ise osalenud?

Ma ei kavatsenud algul üldse midagi kirjutada, aga ma olen enda tarbeks algusest peale teinud põhjalikke märkmeid. Need märkmed puudutavad tööd komisjoni istungitel ja seoseid ning arvamusi, mis selle töö käigus tekkisid. Inimene on surelik ja nii mul tuligi mõte, et miks ma peaksin need tähelepanekud enda teada jätma.

Kui suures mahus raamat ilmub?

Tihedas kirjas on käsikirjal praegu 180 lehekülge, aga trükitakse ta hõredamalt ja koos skeemidega, nii et raamat tuleb kokkuvõttes üsna paks.

Mis puutub teksti kooskõlastamisse, siis komisjoni esimehele Uno Laurile näiteks olen rääkinud, et temast kirjutan, aga teksti pole talle ega ka teistele näidanud.

On arvatud, nagu oleks ilmuv raamat teie sulest justnagu alternatiivne aruanne enamvähem samal ajal ilmuvale ametlikule tekstile.

Kindlasti pole see seda.

Aruanne on faktoloogia. Minu raamatus on ka isiklikud seisukohad ja mõtted, mis mind rahutuks tegid, nii et selle töö ette võtsin.

Mis teid õigupoolest rahutuks tegi?

Mind tegi rahutuks õnnetuse algus ja seda puht matemaatilistel põhjustel. Lühikest aega kestnud õnnetus ei saa mahtuda varase alguse ja hilise lõpu vahele. Tegin võrdleva tabeli tunnistustest, millal miski ühe või teise tunnistaja arvates toimus. Seni kuni seda polnud, olid tunnistuste vahel suured käärid.

Kas tabelist selgub teine tulemus kui komisjonil kirjas?

Ei, komisjoni arvamus on praegu korrektne. Ma üldse arvan, et selle komisjoni tööst tuleb lugu pidada.

Komisjoni liikme Börje Stenströmi kirjavahetuses Estonia ehitanud Meyeri laevatehastega on laeva konstruktsiooni puudutavate probleemide suhtes tehasele lubatud võimalikult leebet ja üldist sõnastust. Kahetsusväärsel kombel ei saa nende kirjade kohta pärida temalt eneselt, sest ta suri mõne kuu eest. Milline on teie seisukoht, kas Stenström pakkus tehasele tehingut, nagu Rootsi ajakirjanduses väidetakse?

Raske öelda. Stenström oli oma kasvatuselt ja olemuselt ülimalt delikaatne inimene. Tema stiil nii kõnes kui kirjas oligi vabandavat laadi. Tundus, et tal oli kuidagi piinlik, et ta kedagi tülitab jne.

Kuna ta oli laevainsener, volitas komisjon just teda tehasega asju ajama ja selgitama kõike laeva ehitusse puutuvat. Tema saadetud fakse me näha ei nõudnud. Säärases komisjonis ei saa ilma usalduseta tööd teha, muidu muutub õhkkond võimatuks. Kokkuvõttes: me nägime ainult kirjavahetuse seda osa, mis tehastest vastu saadeti.

Kas te tõesti usute, et Stenströmi arutluse, kus ta ütles, et konstruktsiooniviga ei käsitleta aruandes põhjalikult, võib pidada viisakusavalduseks, millel pole juures tehingu maiku?

Ma pean seda küll selleks. Ma ei suuda kokkuleppesse uskuda.

Milline on kõnealuse teema sõnastus aruandes, kui pehmelt või karmilt visiiri konstruktsiooni probleeme käsitletakse?

Aruandes on kõik nii nagu see asi on. Visiiri kohta käiva peatüki kirjutas küll Stenström, aga me arutasime selle komisjonis üksipulgi läbi. Pole olnud katsetki musta valgeks teha ja vastupidi. Sellega asjaga tegelesid nii mitmed inimesed, et mingit moodi mõjutamine oleks olnud tajutav. Tõsi küll, kuna Börje valdas kõike seda tehnilist sõnavara teistest paremini, siis sõnastas asju põhiliselt tema.

Usutavasti ei esita te oma peatselt ilmuvas raamatus alternatiivset versiooni Estonia huku kohta.

Kindlasti mitte. Ma ei saa aru, miks me peaksime arvama, et laeval nimega Estonia ei toiminud loodusseadused ja põhjustes oli midagi väga müstilist. Estonia oli laev, mille sarnastel oli visiiridega olnud varemgi analoogilisi probleeme. Estonia sõsarlaev Diana II pääses üle noatera.

Mina olen insener ja fakt on mulle kõige tähtsam. Ärakukkunud ja merepõhjast ülestõstatud visiir Hanko laevatehases on fakt, mida ei saa muuta kellegi arvamus.

Kui on mõni teooria, mis tõestab, et visiir kukkus ära mingil muul põhjusel kui aruandes selgitatakse, peab ta seda ikkagi väga veenvalt tõestama.

Estonia visiiriga juhtunud õnnetus oli üks pikast visiiridega juhtunud äparduste reast, millest teised on lihtsalt läinud õnnelikumalt ja me ei teagi nendest. Põhjus on selles, et merel on niivõrd tihe konkurents, et kui laevaga midagi juhtub, varjatakse seda nagu suudetakse. Seetõttu levib informatsioon äparduste kohta halvasti.

Mina vaatlen oma raamatus Estonia õnnetuse juures kolme aspekti: kõigepealt tehnika tragöödia.Terve tehnika areng on ju olnud vigadest õppimine.

Teiseks oli juhtunu väga suur inimlik tragöödia nii neile, kes pääsesid kui neile, kes ei pääsenud. Inimesed olid väga vaprad. Seda on kuulda kasvõi mayday lindilt.

Kolmas on kõik see, mis asja ümber hiljem toimunud on. Kirjutised, erinevad versioonid, tõenäosus, miks mõni asi lihtsalt võimalik ei ole. Neist kõigest kolmest asjast ma kirjutan.

Kas puudutate raamatus ka ohvrite ja nende omaste probleeme?

Mitte eriti. Komisjoni ees käisid põhiliselt meremehed tunnistusi andmas, nemad said toimuvast kõige paremini aru. Olen küll ka lähedastega kokku puutunud, rohkem ühe ohvri abikaasaga. Üldiselt pole omaksed ise minu poole pöördunud. Ja mis ma neile ütleksingi?

Ma arvan, et kui mul oma raamatuga õnnestub midagi tõestada, taastada kellegi au, siis ma olen midagi ära teinud.

Ilmselt on teilgi palju vastamata küsimusi. Kui teil oleks võimalus minna Estonia vrakki, kas te sooviksite seda?

See on mu kõige suurem soov. Tahaksin käia laeval mõnes kindlas kohas ja ma teaksin, mida ma sealt vaataksin.

Ent ma saan aru, et vrakk on 70-80 meetri sügavusel ja et inimene, kes on ujunud ainult basseinis, sinna ei pääse. Mina oma kõrge eaga vaevalt seda käiku ja isegi vastavat eeltreeningut vastu peaksin.

Mida te laeval täpselt näha tahate?

Ma vaataksin seal ringi.

Miks tuukrid 1994. aasta detsembris vrakis käies nii pealiskaudsed olid, et isegi kaptenisillal leitud surnukehi ei identifitseerinud?

Miks te arvate, et ei identifitseerinud?

See, mida nägi tuuker, seda nägi ka kaamerasilm üleval laevas ja inimesed monitori taga. Mina ei usu, et ülal laevas pildi teravus maha keerati, kui tuukrid all komandosillal ringi liikusid.

On selge, et tuukrid täitsid tellimust ja tegid, mis kästi. Õnnetuse põhjusi uurival komisjonil ei olnud eelnevalt põhjust arvata, et veealuseid uuringuid põhjalikult ei tehta. Sel pinnal läks komisjoni koosolekutel hiljem kõvaks ütlemiseks.

Igas inimkoosluses on kaht liiki inimesi. Ühed on võimekamad ja andekamad, vajades järelduste tegemiseks vähem informatsiooni, teised on vähem andekad ja vähem võimekad ning vajavad otsuste ja järelduste tegemiseks informatsiooni palju rohkem. Mina kuulun kahtlemata teise gruppi.

Aga kogu see komandosilla ja sellega seonduva informatsiooni küsimus on tegelikult minu raamatu sõlmpunkte.

Kas see oli põhjus, miks lahkusite Estonia hukku uuriva komisjoni koosseisust?

Ka see. Põhiline põhjus oli, et mul hakkas kogu see asi tervise peale käima. Ma tahtsin elada natuke ka oma elu.

See kokku oli kohutav koorem, sest juba ministriamet ajal, kui iga päev oodati, et kõik peab eelmisest olema palju parem, oli raske. Lisaks siis ka Estonia õnnetuse uurimine, mis andis kokku topeltkoormuse. Ja minu valulävi ei ole just eriti kõrge.