Politseiuurija vajab Estonia komisjoni aruannet
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
EPP ALATALU
Uurija Väino Karmi sõnul ei saa Estonia hukuga seoses algatatud uurimise tulemusel kellelegi praegu süüdistust esitada. Üks pääsenud Eesti meremees on uurijale tunnistanud, et on talle valetanud.
Politseiuurija Väino Karmi algatas Estonia laevahuku võimaliku süüdlase leidmiseks kriminaalasja 28. septembril 1994 kell 9.45 kriminaalkoodeksi paragrahvi 83 lõike 1 tunnustel. «Meil ei ole grammigi materjali, mis võiks vihjata sellele, et meeskonna liikmed on laevahuku põhjustanud,» ütles Karmi eile «Postimehele». Toimiku lõpetamiseks on vaja teada laevahuku põhjust, rahvusvahelise uurimiskomisjoni vahearuande järgi eeldab Karmi, et toimik kuulub lõpetamisele.
Karmi rääkis, et algatas kriminaalasja esialgse versiooni järgi, et laev läks kummuli, sest kaup oli laevale valesti laaditud. Esialgu uuriti peamiselt kauba pealelaadimist, kuid on selge, et see versioon ei ole õige.
Uurijani on jõudnud rohkem versioone. Karmi ei mäleta, kui palju, kuid neid kõiki on kontrollitud, kinnitas ta. «Meie otseselt laeva huku põhjusi ei ole uurinud, neid uurib rahvusvaheline komisjon. Seetõttu ongi minu aktiivne töö praegu seiskunud: kuni pole komisjoni pädevat otsust, ei saa mina toimikut lõpetada,» rääkis Karmi. «Kui keegi meeskonnast ei ole süüdi, kuulub toimik lõpetamisele. Kui on keegi süüdi, tuleb otsustada igal juhtumil eraldi.»
Küsimus on tema sõnul selles, kas meeskond käitus pärast õnnetust õigesti või mitte. «Nad olid shokiseisundis. Valdav osa inimesi jäi laeva, ka meeskonna liikmed jäid laeva või hukkusid,» rääkis Karmi. «Kuidas nad said veel kedagi päästa, kui ise hukkusid?»
«Kõikide nende tunnistajate ütlused ja komisjonist saadud info näitab, mis laevas toimus,» ütles Karmi. Tema sõnul on probleem selles, et kõiki juba tunnistusi andnud pääsenuid ei ole uue malli järgi uuesti üle kuulatud. Kuid juba esialgsed ja ka mõned teistkordsed ütlused annavad olulist infot.
Uurija Karmi on ise enamiku tunnistajatest, kellesse ta enda sõnul suhtub esmalt kui kannatajasse, seejärel tunnistajasse, üle kuulanud. Komisjon on kasutanud tema materjale ja osa isikuid on komisjon Karmi juuresolekul üle küsitlenud.
«Postimees» küsis Karmilt «Postimehes» kolmapäeval olnud info kohta, kas meeskonna liikmed on muutnud oma ütlusi. «On olemas niisugune asi tõesti, üks nimi on teil ka õigesti kirjutatud, teise mehe kohta ma ei julgeks seda väita. Ma ei julge välja öelda, et ta tänaseks on üldse tõtt rääkinud. Need inimesed, kellest ta räägib, on mere põhjas ja meil ei ole millegagi tema juttu ümber lükata,» ütles Karmi.
«Meil ei ole vaja midagi muud kui tõde. Need, kes on milleski süüdi, nende süü on teada. Absurd on väita, et kõik tegutsesid nii nagu nad pidid, teine asi on, kas nende inimeste käitumine viis laeva hukuni. Ei. Kas nende käitumine viis teiste inimeste hukuni? Võis viia. Aga kas need inimesed said seda ette näha, kui nad ise vaevu pääsesid?» rääkis Karmi. On ju teada, kui palju visati merre päästeparvi ja palju oli neis inimesi, seega ei saa öelda, et keegi midagi ei teinud, selgitas uurija.
Karmi on kuulanud üle ka rootslasi, kes vaatamata Eesti ja Rootsi seaduste erinevusele on vastutulelikult tulnud Eesti politseile tunnistusi andma. Väino Karmi loodab, et need paarkümmend inimest, keda ta on kutsunud tunnistusi andma, siiski ka kohale tulevad.
Toimikut, mis tähendab rohkem kui kahte meetrit tunnistuste, ütluste ja kirjeldustega, ei saa sulgeda enne, kui rahvusvaheline komisjon oma aruande lõpuks avaldab.