Kõik laed ei pea olema valged ja värvitud, REMONT JA EHITUS

MAIO VANIKO

Lakke vahtivale remontijale võivad tõsist peavalu valmistada nõukogudeaegsed ebastandardsed paneelid. Kuidas saada need enam-vähem sirgeks, praod pahteldatud ning lagi remonditud?

Nõu annab Tartus siseviimistlusega tegeleva firma Kromax tegevdirektor Rita Romanovitsh.

Harjumuspärase lae värvimise kõrval saab oma kodu või kontori laele uue ilme anda puidu, spetsiaalsete plaatide, omapärase fraktuuri või ripplaega.

Rull kätte ja lae alla

Lae värvimine on kõige harjumuspärasem ja ka odavam.

Enamikus paneelmajades vajab lagi aga eelnevat sirgeksajamist, sest paneelid on ebaühtlased.

Et keset lage ei jääks nurgelist jõnksu, tuleks lagi tasandada (näiteks Vetoniti krohvipahtlitega). Pahteldatud paneelivahesse tõmmatakse sirge ja ühtlase sügavusega vuuk (süvend), mis annab laele korrektse välimuse. Paneelivuuk tehakse ka juhul, kui paneelid on kohakuti.

Köögis on mõttekas lage värvida pestava värviga, selleks tööks on sobilik näiteks Bindo 20 (Sadolin). Köögi seinte värvimisel tuleks otsustada läikega värvide kasuks, sest matid värvid imevad sisse nii tahma kui ka rasva ning selliseid pindu on raske puhastada.

WCs ja vannitoas on soovitatav lage võõbata tugeva värviga (näiteks Sadolini Bindo 20). Neis kohtades pole hea kasutada emailvärve, sest sellistes ruumides peab pind kindlasti hingata saama. Emailvärvi kasutades hakkab laepinnale sattunud niiskus ajama värvikihi alla mulle. (Emailvärv on hea eeskätt uste, akende ja muude kulumiskindlate pindade värvimiseks.)

Kes otsustab aga lae üle lüüa laudadega, peaks neid kõigepealt töötlema nitrolakiga ja alles siis lakkima. Nii ei paista päike puitlage tumedaks.

Plaadid, ripplagi

Vanades majades, kus laes on krohvmatid (tunneb ära sõrestiku järgi), on kõige õigem otsustada ripplae või kipsplaatide kasuks. Ka võiks kasutada juba töödeldud plaate, mis liimitakse enne kinnitamist kokku ja lükatakse servapidi üksteise alla või kõrvale.

Kipsplaatidega kaetud lagi on hinnalt paljudele sobivaim, samuti saab enamik inimesi selle tööga ise hakkama.

Kindlasti ei maksaks sellist lage aga krohvida, sest lagi võib hakata jupiti maha kukkuma või pragunema.

Ripplagi pannakse kodudes tavaliselt WCsse või vannituppa, sest neis niisketes ruumides ei pea värvitud laed kaua vastu.

Tuleks aga jälgida, et ripplagi oleks niiskuskindel. Ripplagi on kas laes puhastatav või saab selle puhastamiseks osadena alla võtta.

Võrreldes muude laematerjalidega läheb ripplagi remontijale kõige kulukamaks.

Kipsplaate saab vajadusel/ tahtmisel alati üle värvida.

Ka on mitmeid võimalusi originaalse fraktuurlae tegemiseks.

Nn rullfraktuuri saamiseks kantakse lakke paksemat värvi, millesse võib sisse segada veidi pahtlit. Lae pind jääb kergelt mügarlik.

Sügavama fraktuuri saab siis, kui kanda pahtel ruutmeetri haaval lae pinnale ning rullida seda spetsiaalse traatrulliga. Et tulemus jääks ühtlane, tuleb jätkukohad uuesti üle rullida.

Eriti efektsed augud ja mügarikud saab siis, kui lae pinnale kantud pahtlis keerata ja vajutada purgi- või pudelipõhja (pahtel ei jää kinni!). Sellist lage ei värvita üle. Tulemus on väga dekoratiivne, kuid arvestada tuleb sellega, et selline lagi on raskesti puhastatav.

Tagasi üles