Kaabelleviseaduse eelnõu jäi taas kinnitamata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
URMAS TOOMING
Valitsus katkestas eile suuri vaidlusi tekitanud kaabelleviseaduse eelnõu teise lugemise.
Teede- ja sideminister Raivo Vare sõnul jäi eile kaabelleviseaduse eelnõu teisel lugemisel vastamata kolmele küsimusele. Kaks neist püstitas kultuuriminister Jaak Allik ning nendega oli teede- ja sideminister kui eelnõu algataja ka nõus.
Esitatud parandusettepanekud puudutavad niinimetatud tagasiulatuvat mõju. Eelnõu 32. paragrahvi põhjal saab nimelt enne kaabelleviseaduse jõustumist kohalike omavalitsuste korraldatud avalike konkursside tulemuste põhjal sõlmitud lepingute alusel väljastada kaabelleviload ehk -litsentsid poole aasta jooksul pärast seaduse jõustumist. See punkt puudutab vaid Tallinna, kus niisuguse konkursi on võitnud Levicomi tütarfirma Tallinna Kaabeltelevisiooni AS.
«Esimene parandusettepanek sätestabki, et loa saab väljastada kas konkursi tulemusel sõlmitud lepingu põhjal või muul õiguslikul alusel,» märkis Vare.
Sisuliselt tähendab selline parandus, et mingis piirkonnas loast ilma jäänud kaabeltelefirma võib hagiga kohtusse pöörduda. Selgituseks olgu öeldud, et seaduseelnõu järgi annab loodav sideamet igas kaabeltelevõrgu piirkonnas avaliku konkursi korras välja vaid ühe kaabelleviloa.
Teise parandusettepanekuna pakkus Allik, et avaliku konkursi korraldamiseks mingis piirkonnas on vaja moodustada komisjon, mis koosneb nii sideameti kui kohaliku omavalitsuse esindajatest, et arvestada kohalikke huve.
Kolmanda ettepanekuna tõstatas majandusministeerium küsimuse, kas kaabelleviseaduse eelnõu on kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni WTO reeglitega.
Kaabelleviseaduse eelnõu jõudis eile valitsuses teisele lugemisele pärast pooleaastast vaheaega.