Valitsus ja opositsioon lahendasid riigieelarvetüli
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
URMAS PAET
Eile jõudsid valitsus ja Ühinenud Opositsioon pärast kaks nädalat kestnud eelarvetüli kompromissile, mille kohaselt kulub õpetajate ja teiste kultuuri- ning haridustöötajate palkade tõstmiseks riigieelarvest täiendavalt 133 miljonit krooni. Kompromiss suurendab tõenäosust, et riigieelarve võetakse vastu veel sel aastal.
Eile kohtusid peaminister Mart Siimanni juures sel nädalal juba neljandat korda koalitsiooni ja Ühinenud Opositsiooni esindajad, et jõuda kompromissile riigieelarvetüli lahendamiseks. Eilne kohtumine tõigi kompromissi, mille kohaselt eraldatakse riigieelarvest õpetajate ning teiste haridus- ja kultuuritöötajate palkade tõstmiseks 133 miljonit krooni. Ühinenud Opositsioon oli seni nõudnud vähemalt 200 miljoni krooni eraldamist.
Valitsuse pressibüroo teatel kasvab 133 miljoni krooni täiendaval eraldamisel õpetajate palgafond järgmisel aastal 20% ning teistel haridus- ja kultuuritöötajatel kuni 20%.
Riigikogu Koonderakonna fraktsiooni esimees Mati Meos ütles, et 133 miljonist kroonist läheb umbes 60 miljonit krooni munitsipaalkoolide õpetajate palkade tõusuks, ülejäänud summa jaguneb riigikoolide õpetajate, teadusasutuste, ülikoolide ning muuseumide töötajate palgaressursi suurendamiseks.
Osa katteallikaid veel lahtised
Lõplikule kokkuleppele ei jõutud eile siiski täiendava 133 miljoni krooni kõigi katteallikate osas. «Mõningaid katteallikaid arutatakse siiski edasi. Küll aga otsustati, et poliitiliselt tasandilt minnakse nüüd rahanduskomisjoni tasandile ning järgmine kohtumine on ilmselt esmaspäeval, et arutada läbi need umbes 240 riigieelarve muudatusettepanekut, mis on Riigikogu saalis veel läbi hääletamata,» rääkis Meos.
Meose sõnul tuletas koalitsioon opositsioonile meelde, et kõik vahendid on nüüd ammendatud ning 240 ülejäänud muudatusettepanekut ei tohi riigieelarvet enam paisutada.
Mati Meos kinnitas, et eilne kompromissile jõudmine polnud väga üllatav. «Opositsioon ei olnud jäigas liinis terviklik. Kolmapäevaõhtusel nõupidamisel ütlesid juba mitme erakonna esindajad, et nad on 133 miljoni krooniga nõus,» teatas Meos.Ta nentis, et kui eile poleks kompromissile jõutud, siis poleks sel aastal suudetud eelarvet vastu võtta.
Isamaaliidu esimees Toivo Jürgenson ütles vastuseks «Postimehe» küsimusele, kas nõustumine 133 miljoni krooniga oli opositsioonile raske otsus: «See oli selles mõttes raske, et oli ka arvamus, et valitsuselt tuleks nõuda suurema summa aktsepteerimist. Selline vaidlus käis meil aga pärast iga valitsuse pakkumist. Esimene valitsuse pakkumine oli, et ühtki senti ei tule, teine oli 20 miljonit, siis 30 miljonit, siis 70 miljonit ja siis 133 miljonit krooni.»
Positiivsed küljed
Jürgensoni hinnangul on läbirääkimisteprotsessil kolm positiivset külge. «Õnnestus teha seda, et pedagoogide palgaraha on vähemalt järgmise aasta esimesel poolel riigi keskmisel tasemel, aasta lõpuks vajub ta ilmselt jälle ära. Teine positiivne asi on see, et ehk õnnestub nüüd valitsust sundida tegelema tõsiselt haridusküsimustega. Kolmandaks näitas valitsus, et eelarves oli suur viga ning selle vea kõrvaldamise võimalused olid olemas. Loomulikult on eelarves jätkuvalt palju vigu, aga ilmselt selle valitsuskoalitsiooniga eelarvet rohkem parandada ei õnnestu. Teine võimalus on sundida valitsus lahkuma,» rääkis Jürgenson.
Toivo Jürgenson ei soovinud kommenteerida väidet, et Reformierakond oleks läinud kergemini kompromissile kui Isamaaliit. «Loomulikult on Ühinenud Opositsioonis sisemine diskussioon kõik need kaks nädalat käinud, aga tuleb tunnistada, et see koostöökogemus on esimene tõsine positiivne koostöökogemus. See sunnib valitsust tõsisemalt arvestama kriitikaga,» teatas ta.
Jürgenson nentis, et riigieelarve teine lugemine lõpeb väga suure tõenäosusega järgmisel kolmapäeval. Teatud tõenäosus ja eeldused on tema sõnul ka selleks, et riigieelarve võetakse vastu 17. detsembril. «Kuigi Isamaaliidul on ikkagi väga raske eelarvet tema sellisel kujul vastuvõtmisel toetada,» resümeeris Jürgenson.