Tartu Ülikool: Eesti haridusilm vajaks oma Veerpalu

Maailma tipptegija - Andrus Veerpalu.

FOTO: Toomas Huik

Kui Eesti tahab kaasa rääkida rahvusvahelises teadusilmas, peaks ta eelisarendama oma tugevaid ülikoole - nii nagu eelistati Andrus Veerpalu eelise, kes tõi selle toel meile rahvusvahelistelt võistlustelt mitu kuldmedalit.


«Eestil poleks Andrus Veerpalu, kui kõiki suusatajaid oleks võrdselt ja avatud konkurentsi loosungi all treenitud ja koolitatud,» ütles Tartu ülikooli pressijuht Illari Lään Postimees.ee'le.

«Küsimus ongi selles, kas Eesti tahab vähemasti ühe tugeva, maailma parema 5 protsendi sekka kuuluva ülikooliga kaasa rääkida rahvusvahelises teaduse ja kõrghariduse temaatikas või jääme rääkima avatud konkurentsist ühe miljoni elanikuga oma väiksel maalapil.»

Samas leidis ta, et vastus küsimusele, kas väike Eesti peaks panustama ühele meie mõistes suurele ülikoolile, et suures teadus- ja haridusilmas natukenegi kaasa rääkida, või lähtuma võrdsest kohtlemisest ja võimalikult avatud konkurentsist, on riigi öelda.

Lään meenutas, et Tartu Ülikool on olnud rahvusülikool juba aastast 1919.

«Me ei räägi täna rahvusülikooli staatusest kui mingist uuest ideest, pigem on küsimus vastutuse ja kohustuste tasakaalust, mis sellega kaasneb,» rääkis ta.

«Eesti keele ja kultuuri säilitamine ning arendamine koos ülikooli ajaloolise hoonestuga on täna väga suur vastutuse koorem, mis tahes tahtmata eristab Tartu Ülikooli teistest.»

Suure vastutusega peavad tema hinnangul olema tasakaalus ka õigused ja vahendid nende kohustuste täitmiseks. «Täna on ülikool selles osas liiga üksi jäetud.»

Muutmisel olevasse Tartu Ülikooli seadusesse tahetakse esmakordselt sisse kirjutada kinnitus, et just Tartu Ülikool on Eesti rahvusülikool. See peaks tähendama Tartu Ülikoolile nii lisaraha kui lisaõigusi.

Postimees.ee küsib täna haridusekspertidelt, mida nad arvavad Tartu Ülikoolile rahvusülikooli eristaatuse andmisest.

Tagasi üles