Mart Laar: kõige tähtsam on see, kes ma ise olen

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Mart Laar

FOTO: A.Peegel

Täna 50-aastaseks saav Mart Laar on poliitik, ajaloolane, kirjutab raamatuid ja jõuab tegeleda veel palju muuga.

IRLi juht Mart Laar

FOTO: Mihkel Maripuu

Mida praegu oma elus kõige tähtsamaks peate?
Ega prioriteedid väga palju muutunud ole. Mulle on kahtlemata tähtsad minu pere ja lähedased. Teine prioriteet, et sel maal ja rahval, kus ma elan, läheks hästi.

Ilmselt täidab praegu poliitika suurema osa teie päevadest, mahub sinna midagi veel?
Peab ikka mahtuma. Poliitika on mulle kahtlemata oluline ja seal on mulle oluline väljakutse täita ära see lubadus, mille aasta algul andsin - aidata kaasa sellele, et tööpuuduse kasv Eestis peatuks ja aasta lõpus ka vähemuse poole hakkaks pöörduma. See huvitab mind poliitikas.

Teine küsimus aga see, et alati peab ka muudeks asjadeks aega jätkuma. Pere, sõbrad, aga ka aega peab jääma ka meeldivale tegevusele nagu raamatute kirjutamine. Lähima paari nädala jooksul esitletakse eri kohtades kokku nelja raamatut, mille ma olen kas ise kirjutanud või selles aktiivselt osalenud. See on mulle hea sünnipäevakink.

Kellena tahaksite esmajoones ajalukku minna - poliitiku, ajaloolase, kirjanikuna...?
Ma olen nii noor mees, jõudu ja jaksu täis, nii et sellest, millega ma ajalukku lähen, on küll vara rääkida. Ma pole sellele kunagi mõtelnudki. Kõige tähtsam on see, kes ma ise olen. Nagu üks tuntud laulusalm ütleb: elada nii, et hoida ainult seda tähtsana, mis su hinge puudutab.

Mida peaksite oma senise karjääri tipphetkeks?
Poliitikas tegelemisel on mul olnud lihtne eesmärk - hoida ära see, et 1939.-1940. aasta Eestis kunagi korduks. Sellised hetked, nagu esimese peaministriks oleku ajal Eesti pööramine idast läände ja Vene vägede väljaviimine oli kahtlematult üks kõrghetki. Teise peaministriks oleku ajal kõik see töö, et see pöördumatuks muuta - Eesti astumine NATOsse, Euroopa Liitu. Need on olnud minu jaoks olulised sammud, kuna olid vajalikud minu poliitikuks olemise eesmärgi realiseerimiseks.

Aga mida oma senise karjääri suurimaks veaks loeta?
Ma arvan, et neid oskavad teised paremini üles lugeda kui mina. Olen varem sõnastanud, et poliitiku edu aluseks on väga lihtsad asjad, mis näitavad, kas ta on oma tööga hakkama saanud või mitte - kas tal on alles tema abikaasa, kas tema lapsed veel räägivad temaga ja kas tal on alles samad sõbrad, kes tal olid enne ametisse astumist. Mina saan nendele küsimustele vastata «jah».

Teil on ka palju tuntud sõpru välismaal.
Neid on tõesti palju ja mul on hea meel, et osasid näen ma ka täna oma sünnipäeval, kui meil plaanis väike sessioon, kus osalised ei räägi ainult sünnipäevalapsest, aga on siiski mu 50. juubelile pühendatud. Esinevad Carl Bildt, tuntud ajakirjanik Edward Lucas, Venemaa üks opositsiooniliidreid Boriss Nemtsov, kunagine president Putini majandusnõunik Andrei Illarionov. Neid ma näen väga hea meelega just sel päeval Tallinnas.

Kuidas selline sõprus tekib?
Eks see tekib läbi ühise tegevuse, kui on ühised aated ja midagi koos oled teinud. Kui oled mõne puuda soola koos ära söönud, siis juba tead, kellega tegemist.

Kuidas te üles olete kasvanud, kes teie mõttemaailma on kujundanud?
Ma kasvasin väga tavalises Eesti peres - isa insener, ema laborant. Ei ole minu lapsepõlves ega kasvutingimustes midagi erinevat teistest tollase põlvkonna lastest. Kindlasti on teatud sündmused, mis on mind tugevamalt mõjutanud, alates Tallinna omaaegsest noorteliikumisest Kodulinn, kindlasti ka ülikool, kus mind mõjutasid tugevad isiksused nagu professor Sulev Vahtre ja mitmed teised.

Loomulikult mõjutavad mind sõbrad, mind on väga heade sõpradega õnnistatud. Kindlasti on iga mees ka oma abikaasa nägu ja mind on väga hea abikaasaga õnnistatud. Kui ma räägin oma elu parimast valikust, siis see on kahtlemata abikaasa valik.

Kas teie lapsed on ka teie jälgedes astumas?
See on kahtlane mõiste, et lapsed peavad tingimata oma vanemate jälgedes astuma. Lapsed loodetavasti valivad oma elutee ise. Samas jah, mõlemad õpivad Tartu Ülikoolis, on tublid, asjalikud ja ühiskondlikult aktiivsed. Nende üle on mul ainult rõõmu ja seetõttu olen väga õnnelik inimene.

Kuidas teie tervis poliitikutööle vastu peab?
Kui spordiga ei tegele, siis hakkab tervis käest ära minema. Ses suhtes plaanin siin kevad-suveks ka väikest sporditurniiri reketloni, mis tähendab nelja üsna nõudliku spordiala - squashi, sulgpalli, tennise ja lauatennise kokkupanemist. Neid kõiki ma mängin. Mees peab ise ennast vormis hoidma.

Tagasi üles