Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
TIIT REINBERG, Järva Teataja
Mullu oktoobris Albu vallas 1,6 miljoni krooni eest kindlustatud ja nädal aega hiljem maha põlenud maja puhul võib Ühiskindlustuse arvates tegemist olla kindlustuspettusega.
Albu valla elanik Sulev Partasjuk hindab põlengu tekitatud kahju kahele miljonile kroonile, Ühiskindlustuse väitel on kahju kaks ja pool korda väiksem. Kuna ekspertiis kinnitas, et maja süüdati ning kindlustus kahtlustab kindlustuspettust, pole omanik sentigi kahjutasu saanud.
«Ma peaksin olema peast põrunud, kui oma maja põlema panen,» ütles Partasjuk, kelle kinnitusel ehitab ta maja kindlasti üles, olgu siis kindlustusrahaga või ilma.
«Tegelikult on mul praegugi nii palju raha, et uuesti ehitama hakata, kuid maja oli kindlustatud ning järelikult on mul õigus sealt kompensatsiooni saada,» ütles mees. Partasjuk lükkas ümber väited, nagu oleks ta kellelegi raha võlgu ja et maja võidi süüdata kättemaksuks.
Pole nõus valedetektoriga
Majaomanik tahab saada Ühiskindlustusest raha ja pole nõus firma pakkumisega, et nad palkavad kellegi hoonet taastama või ostavad talle uue.
«Ühiskindlustuses käies kuulsin pealt, kuidas üks avarii teinud auto taheti korda teha lammutuskojast ostetud osadega. Ma ei saa seda firmat usaldada ja tahan oma maja ise taastada,» ütles Partasjuk.
Ühiskindlustus tegi Sulev Partasjukile 9. veebruaril ettepaneku kasutada põlengu asjaolude uurimiseks valedetektorit. Firma pakkus välja, et kui detektor ei tõesta Partasjuki seotust tulekahju tekkimisega, hüvitab kindlustus kahju 850 000 krooni ulatuses. Vastasel juhul ostetakse talle samaväärne maja kuni 40 000 krooni eest ja kodune vara asendatakse 30 000 krooni ulatuses.
Sulev Partasjukki esindav jurist Illar Hallaste nimetas ettepanekut solvavaks. «Detektori kasutamine viitab mingile süüle, ometi kehtib arenenud riikides põhimõte, et inimene on süütu, kuni tema süü pole tõestatud,» lausus advokaat. Hallaste kinnitusel on sellises olukorras detektori kasutamine vale, sest omanik võib isegi oma maja pilti nähes erutuda ning seda võidaks käsitada kui tema seotust põlenguga.
Ühiskindlustuse kahjukäsitlemise osakonna juhataja Vaho Nõmm ütles, et eile arutati kindlustusfirmas Partasjuki juhtumit ning toodi välja seitse põhjust, miks omanikule ei ole veel kahjutasu välja makstud. Ühiskindlustuse spetsialistide hinnangul on 1, 6 miljonit krooni üle pakutud, tegelik kahju ulatub 780 000 kroonini. Kahtlust äratavat ka asjaolu, et seitse päeva pärast maja kindlustamist süttis see põlema just samal ööl, kui omanik läks haiglasse. Firma väitel esitati kindlustuslepingu sõlmimisel valeandmeid kindlustussumma suurendamiseks.
Kahtlusalused silmapiiril
Ühiskindlustus palkas juhtumit uurima KPO ekspertiisibüroo, mille juhatuse esimees Margus Peldes kinnitas, et neil on silmapiiril mitu maja süütamises kahtlustatavat isikut. Küsimusele, kas üks neist on Sulev Partasjuk, keeldus Peldes vastamast. Tema sõnul on ekspertiisibürool kahtlus, et enne tulekahju on tehtud maja juures teatud ettevalmistusi.
Aravete politseijaoskonna inspektori Leana Lemmingu kinnitusel on uurimine näidanud, et tegemist oli süütamisega. Edasine uurimine on aga peatatud, sest puuduvad kahtlusalused. Uurimise tulemusi keelduti Aravete politseijaoskonnast kommenteerimast, sest see võib kahjustada edasist tööd.
Aravete päästekomando pealiku Priit Grünthali andmetel sai suur osa majast põlengus tugevalt kannatada. «Põlenud oli üks osa majast, teine pool sai kannatada ainult kuumusest ja suitsust, kaks tuba jäi alles,» rääkis Grünthal.
Ta pidas kummaliseks asjaolu, et põlengust puutumata tubades olid kapiuksed lahti ja sahtlid välja tõmmatud. «Esialgse mulje põhjal oli tegemist röövimisega, kuid eks see ole iga inimese enda asi, kui korras ta oma elamist hoiab,» lausus Grünthal.
Tavatuks pidasid tuletõrjujad ka asjaolu, et elektrikilbist oli kadunud voolumõõtja.
Naaber ärkas üles
Esimesena tulekahju märganud naaber Mare Luur ütles, et 30. oktoobri öösel ärkas ta oma koera haukumise peale üles, ei märganud aga midagi kahtlast ja läks tagasi voodisse. «Koer mul ilma põhjuseta ei haugu ning seetõttu õiget und ei tulnud. Umbes 20 minuti pärast kuulsin imelikku praksumist. Aknast välja vaadates nägin, et Sulevi maja põleb,» meenutas naine.
Mare abikaasa Kalev jooksis seepeale kiiruga naabermajja, kus elab Sulevi ema, et teada saada, ega Sulevit kodus ei ole. Kuuldes, et Sulev viibib Tallinnas haiglas, üritas Kalev naabermajast tuletõrjujaid kutsuda. Kuna telefoniliinid tulid läbi põleva maja, ei saanud naabrite telefoniga helistada. Seejärel sõitis Kalev oma autoga viis kilomeetrit eemal asuvasse bensiinijaama, kust sai abi kutsuda.
Ligiduses elavad inimesed oma majade pärast ei muretse, sest nende arvates on see turvaline paik. «Kui sul ikka suuri võlgu pole, miks peaks tahtma siis keegi su maja põlema panna,» arvas üks samas kandis elav proua.
Ometi on samas külas põlenud viimase nelja aasta jooksul neli maja. Üks neist oli Sulev Partasjuki lapsepõlvekodu, kus elas tema ema, teine mehe enda maja, mille ta ostis 1989. aastal ja kus ta tegi korraliku kapitaalremondi.