Alar Kirs tõusis riigiprokuröriks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
TOOMAS SILDAM
Seoses volituste lõppemisega vabastab justiitsminister riigiprokuröri ametist Indrek Meelaku ja riigiprokuröri kohusetäitjaks saab Alar Kirs.
Senise riigiprokuröri asetäitja Alar Kirsi (41) sõnul muutub 17. märtsil tema jaoks vähe. «Vaid tööd tuleb topelt juurde ja pean täie rauaga kõigi asjade eest vastutama,» ütles ta.
Justiitsminister Paul Varul tegi Kirsile ettepaneku möödunud reedel. «Mis sest proksist siis saama pidi, vähemalt kuni uus prokuratuuriseadus jõustub?» põhjendas Kirs oma nõustumist. Tegeliku riigiprokuröri nimetab valitsus pärast uue prokuratuuriseaduse jõustumist.
Varul põhjendas Kirsi määramist riigiprokuröri kohusetäitjaks sellega, et Kirs on ka varem alati Meelakut asendanud. «Pealegi on ta väga suurte kogemustega,» lisas minister Postimehele.
Kirsi suhteid justiitsministriga varjutas veebruaris puhkenud skandaal, kui senine riigiprokurör Meelak süüdistas minister Varulit eeluurimisse sekkumises ning nõudmises «koheselt ja kiirelt» lõpetada Kaarepere kriminaalasja uurimine. Meelak kaasas toona sündmustesse ka Kirsi, kes nüüd arvab, et kõige õigem on sellesse lähiminevikku joon vahele tõmmata.
Ka Varul ise ei soovi vaadelda oma otsust määrata Kirs riigiprokuratuuri etteotsa nn Meelak-Varuli konflikti kontekstis. «Käsitlesin seda teemat põhjalikult riigikogus esinedes ega kavatse sel teemal enam sõna võtta,» lausus ta.
Esmaspäeval ütles Varul riigikogus, et ta ei ole oma võimupiire ületanud, kuid survet juhtimise tähenduses on avaldanud küll.
Kirsi sõnul usub ta, et justiitsministriga kujuneb asjalik koostöö. «Peaasi, et töö oleks tehtud ja asjad ripakile ei jääks.»
Riigikogus esinedes loetles minister Varul olulise ühiskondliku tähendusega probleeme: eeluurimise tase on sageli ebapiisav, prokuratuuri järelevalve pahatihti nõrk, riiklik süüdistus kohtus hambutu.
«Prokuratuuris pole kõik ideaalne,» kinnitas ka Kirs, kelle hinnangul poleks prokuratuuril ega kohtul suuri probleeme, kui politsei töötaks hästi.
Oma ametkonna suuremate hädadena nimetas Kirs väljaõpet ja kaadrinappust. «Tallinnas on pooled prokurörid puudu, kuigi nende palk on 10 000 krooni,» tõdes ta.
Praegu on Kirsi laual Baltpati luurerühma eksülema Jaanus Karmi kriminaalasi, mis sel nädalal kohtusse läheb. Mullu sügisel 14 rahuvalvaja hukkumisega lõppenud Kurkse väina ületamist juhtinud nooremleitnant Karmi süüdistatakse võimu kuritarvitamises. «Ükskord saatsime toimiku kaitsepolitseisse tagasi, kuna see polnud veel kohtuküps. Nüüd on vead parandatud,» lausus Kirs. Enne andis ta toimiku lugeda ka Harju prokurörile, kes hakkab kohtus esindama riiklikku süüdistust. «Ma ei taha, et siin kinnitatakse süüdistuskokkuvõte, aga kohalik prokurör palub kohtualune õigeks mõista. Ühest majast ei saa tulla mitut arvamust,» ütles Kirs.