Pakosta: vanemahüvitist peaks saama kasutada 8 aasta jooksul

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Riigikogu liige, Isamaa ja Res Publica liitu kuuluv Liisa Pakosta nõustub sotsiaalteadlaste arvamusega, et pärast laste saamist on naiste töölenaasmine ja edasiminek praegu raskendatud ning pakub selle olukorra parandamiseks välja tähtsaimana võimalust pikendada vanemahüvitise väljavõtmiseks lubatud aega.

Pakosta hinnangul on väikelaste emade töölenaasmine kahtlemata probleem: «Lapsed tähendavad täna nii riiklikku kui ka tööandjatepoolset tõrjutust tööjõuturult, lapsed tähendavad selsamal põhjusel ka väiksemat pensioni ja väiksemaid haigusrahasid,» tõdes nelja lapse ema.

Seda, et emaks saanud naiste positsioon tööturul kas hangub või muutub kehvemaks, väljendasid Postimehes ilmunud artiklis Tallinna Ülikooli sotsiaalteadlased Triin Roosalu ja Kadri Täht.

Olukorra parandamiseks läheks ta esimesena muutma vanemahüvitise maksmise süsteemi. «Meil on väga kasulik võrrelda ennast näiteks Rootsiga, kus on sama pikk vanemahüvitise periood, 1,5 aastat, kuid seda «aega» saab vanem välja võtta oma soovi järgi aega jaotades kuni lapse 8-aastaseks saamiseni,» rääkis Pakosta.

Lapse eest hoolitsemine on seal võimalik ka näiteks nii, et pool päeva on kodus ema, pool isa, või võtab ema vanemahüvitist välja näiteks igal reedel või näiteks kaks kuud lapse esimesse klassi mineku ajal. «Meditsiinilised tulemused on sellised, et Rootsi lapsed on oluliselt tervemad ja õnnelikumad kui Eesti lapsed,» märkis Pakosta.

Pakosta oli veendunud, et peaksime Eestiski vanemahüvitise perioodi pikendama lapse 8-aastaseks saamiseni - jättes alles ka võimaluse olla järjest poolteist aastat kodus neil, kes seda soovivad.

Osaajaga tööle

Pakosta kiitis sotsiaalteadlaste ettepanekut võimaldada paremini naistel pärast lapsepuhkust tööle minna esialgu osaajaga. «Kuigi ka seda ei peaks riik ilmtingimata ette kirjutama, millise ajakuluga just töötada tohib - lihtsalt avatud peaksid olema kõik võimalused!»

Osaajaga tööd peaks tema hinnangul soodustama sotsiaalmaksu miinimumi kaotamine. «See mõjutaks positiivselt ka paljusid teisi elanikkonna gruppe, kellele osaajaga töö oleks jõukohane, kuid kelle palkamine pole tööandjale täna kõrge sotsiaalmaksu miinimumi tõttu atraktiivne,» lisas Pakosta.  

Lisaks peaks Pakosta hinnangul toetama kaugtöövõimalusi, tegema painduvamaks haige lapse hooldamise ning töötavatel emadel majanduslikult vähem kahjumlikuks imetamispauside võtmise.  

Riik paindumatum kui tööandjad

«Riiklikud poliitikad loovad alused, täna on sotsiaalteadlaste poolt välja toodud probleemides tööandjad isegi heatahtlikumad ja paindlikumad olnud kui riik ise,» tõdes Pakosta.  

IRL on välja pakkunud raskustes perede toetamise eelnõu, mis on praegu riigikogu sotsiaalkomisjonis arutlusel. Näiteks on eelnõus ettepanek rakendada soodustingimustel palgatoetust lapsi kasvatavatele lapsevanematele.

Samuti soovib eelnõu taastada töölepinguseaduses kaitse alla 3-aastast last kasvatavale vanemale samamoodi, nagu see on välja pakutud uues avaliku teenistuse seaduses.

«Lisaks soovime töölepinguseadusesse tuua uue sätte, mille kohaselt võrdsete töötajate korral peab tööandja eelistama töölejätmisel seda inimest, kellel on ülalpeetavaid - ning ka esimese klassi laps ei käi raha eest tööl, vaid on ikka ülalpeetav, eks ole.» 

Laiemalt vaadates arvas Pakosta, et mida paremini on karjäär ja lapsed ühitatavad, seda suurem on sündivus, seda õnnelikumad ja tervemad on lapsed, seda rahulolevamad on vanemad. Selleks vajakski riiklik poliitika muudatusi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles