ENE PAJULA

Eesti Raudtee andis eile Haapsalu raudteemuuseumile üle kaks auru- ja kaks diiselvedurit, ühe paakvaguni ja auru jõul töötava raudteekraana.

Neljast vedurist, tsisternvagunist ja raudteekraanast koosnev rong jõudis Haapsalu jaama täpselt keskpäeval. Üle paljude aastate võis rongi saabumise järgi taas kella õigeks panna. Tulek oli pidulik - Haapsalu puhkpilliorkester mängis, 1951. aastal Kolomnas ehitatud vedur vilistas mis jaksas, pidurdas ning maandas rööpale pandud shampanjapudeli pehmelt ja veatult.

Kolme mehe teene

Kaks vähestest Eesti Raudtee allesjäänud auruvedurijuhtidest, 44-aastase staazhiga Ott Liblik ja Aldis Smiltinis, hakkasid ajaloolise rongikoosseisuga Tallinnast tulema juba enne südaööd. Veduri töökorda seadmisega oli kõige rohkem vaeva näinud remondimees Mart Kukk. See, et vanad vedurid veel üldse alles on, ongi suuresti nende kolme mehe teene.

«Sellest pole kuigi kaua aega möödas, kui paljude meelest tulnuks kõik vanad vedurid utiili anda,» meenutas Liblik. « Oleks päris suure hunniku raha saanud. Meie aga viisime need vanakesed Valka varjule. Nüüd on kõik uhked, et need ikka alles on. Ja eriti hea meel on selle üle, et ka vaskosad on õnnestunud päästa.»

Kõige väärtuslikumaks muuseumile kingitud veduriks pidasid raudteeveteranid 1942. aastal Saksamaal Münchenis ehitatud auruvedurit, millega Hitleri olevat plaanitsenud Stalingradi võiduparaadi vastu võtma sõita. Paraad jäi küll ära, kuid veduril on sellegipoolest mäletamisväärne minevik. See on sõitnud mööda Austria, Ungari ja Rumeenia rööpaid, pärast sõda jäi sõjasaagina Nõukogude Liidule ja 1957. aastast asub Eestis.

Väga väärtuslikuks eksponaadiks nimetas Eesti Raudtee veeremiteenistuse juht Anto Looken ka 1907. aastal ehitatud vagunit. Alguses veeti sellega reisijaid, hiljem kohandati ümber kaubaveoks, siis unustati sootumaks ja leiti uuesti paar aastat tagasi Ülemiste võsast.

«Kahjuks pole säilinud ühtegi Eestis ehitatud vedurit ega vagunit, sellega oleme lasknud kaotsi minna tüki meie tehnikaajaloost,» lausus Looken.

Turismirong Riisiperre

Ajaloolise veeremi üleandmisel kiitis Haapsalu linnapea Urmas Sukles Eesti Raudtee mehi, kes on muuseumi varustamise endi südameasjaks teinud. Raudtee veeremiteenistuse juht Anto Looken omakorda ütles tänusõnu Haapsalu linnale, kes on võimaldanud hinnalist vara tallele panna.

Raudteemuuseumi juhataja Vambola Parksepp nentis, et ühelt poolt muuseum kosub, teisalt aga toob ka tohutult tööd juurde. Eksponaatide kordategemiseks ja korrashoidmiseks on linnavalitsus eraldanud natuke raha, aga suurem osa tööst tehakse selgest entusiasmist. Raudteemuuseumi juures tegutseb sõprade selts, kuhu kuulub meesterahvaid kaheksandast kaheksakümnenda eluaastani. Nende huvi ning oskused ongi põhiliselt see, millele muuseum oma tuleviku rajab.

Juba sel suvel kavatsetakse hakata ka raha teenima, selleks pannakse iga nädal käima auruveduriga turismirong Haapsalust Riisipereni. Lõbusõitude tegemiseks taotletakse Eesti Raudteelt ka ühte lahtist platvormi, kuhu panna pingid ja kus saaks ilusa ilmaga sõidu ajal kasvõi piknikku pidada.

Filmitegijad tunnevad huvi

Huvi vana jaamahoone ja ajalooliste vedurite-vagunite vastu on ilmutanud mitmed filmitegijad. Viimati juhtis Ott Liblik auruvedurit 25. märtsil, kui Haapsalu raudteejaamas filmiti küüditamist Ameerika-Vene-Eesti ühisfilmi «Virtuoos» jaoks.

Vanad raudteelased avaldasid veendumust, et kui raudtee suudetakse ükskõik mis hinnaga säilitada, siis ärkab see ükskord ikkagi päris uuele elule. Haapsalu raudtee ja jaamahoone on olnud kuulsad ja see aitab need üle ka uue aja rasketest aegadest.

    Tagasi üles