Suursaadik Moskvas Mart Helme kutsutakse koju
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
TANEL RÜTMAN
Mart Helme kinnitas eile, et on avaldanud välisministeeriumile ise soovi selle aasta lõpuks tagasi Eestisse tulla, kuna tema rotatsiooniaeg hakkab täis saama ning lisaks on ta saadikutööst ka väsinud.
Välisministeeriumi kantsler Indrek Tarand kinnitas samuti eile Postimehele suursaadiku sõnu. «Helme oli ja on plaanis tagasi tuua veel selle aasta sees. Seda sõltumatult kõigest, mis tema kohta on kirjutatud ja kirjutatakse,» märkis Tarand. Uue suursaadiku nimetamine ei ole kantsleri sõnul veel selles staadiumis, et rääkida konkreetsetest nimedest. Postimehe andmetel on uueks Moskva suursaadiku kandidaadiks senine välisministeeriumi asekantsler Clyde Kull.
Mingit valskust ei ole
Mart Helme 1996. aasta suvel Läänemaal Martna vallas ostetud Suure-Lähtru mõisas tegi remonttöid AS Tallinna Restauraator. Sama firma remontis 1996. ja 1997. aastal Eesti Moskva suursaatkonda.
Helme enda sõnul teavitas ta sellest ka välisministeeriumi, seotust korruptsiooniga Helme eitas. «Ma ei ole kunagi ega kuskil seda varjanud. Nemad valisin ma välja seetõttu, et firma juht Toivo Lepik käis mulle peale kui uni, et las meie teeme, meil on vastavad kogemused,» rääkis Helme.
Suursaadik lisas, et kõik saatkonna remondi lepingud olid sõlmitud välisministeeriumi teadmisel. «Kõik Moskva saatkonnas läbiviidud tööd on akteeritud, kalkuleeritud ja läbi viidud konkursside alusel ning neid ei ole korraldanud mina ainuisikuliselt - ka kõik rahaasjad on käinud läbi välisministeeriumi ja sealtpoolt aktsepteeritud,» selgitas Helme.
Ka ASi Tallinna Restauraator juhataja Toivo Lepik nõustub, et nende firma tehtud Moskva saatkonna remont ei mõjutanud Helme mõisa restaureerimist. «Kui me saatkonna remondiks lepingut sõlmisime, ei olnud meil Helmega mõisa asjus veel mingeid kokkuleppeid. Selleni jõudsime alles hiljem, ilmselt vaatas ta, et head tuttavad mehed, las töötavad ka mõisas. Kuna suursaadik tundus mulle kui endisele pillimehele sümpaatne, otsustasime 1. augustil 1996. aastal sõlmida töövõtulepingu Suure-Lähtru häärberi restaureerimisprojekti ja remonditööde tegemiseks. Meil oli oma sportlik huvi restaureerida kogu mõis odavalt, 8-10 miljoni krooni eest,» väitis Lepik.
Mõis tüliõunaks
Lahkhelid ASi Tallinna Restauraator ja Helme vahel tekkisid möödunud sügisel, mil ehitaja väitel anti Helmele üle akt Suure-Lähtru häärberis tehtud tööde vastuvõtmiseks, ehitaja lootis saada lisaks varem tasutud miljonile kroonile 380 000 krooni. «Helme lubas kuni viimase ajani puuduoleva raha ära maksta, aga seni ei ole ta seda teinud. Ega meie seda skandaali ei taha, aga meil on lihtsalt osale töötajatele seni palk maksmata, samuti on üks töödejuhataja ilma oma 100 000 kroonist isiklikust rahast, mis ta ehitusse pani,» rääkis Lepik.
Ehitajate kinnitusel jõudsid nad enam-vähem lõpetada viimistlustööd mõisa teisel korrusel, kuhu rajati ka uhke vannituba ja trepp, lisaks paigaldati kogu ehitusele uued kommunikatsioonid. «Alates mullu 1. septembrist meid enam mõisa ei lastud. See on tavaline viis, kuidas eratellijad mõnitavad ehitajaid, kuni eelviimase maksmiseni on kõik korras, siis algab lollitamine,» sõnas Lepik.
Mart Helme peab ehitaja nõudmisi alusetuks. «Esiteks ei ole ehitaja esitanud mulle mingit üleandmisakti, kuigi ma olen seda kogu aeg nõudnud, lisaks ei ole ehitaja ilmutanud objektile pääsemise vastu mingit huvi,» kostis Helme «Minu pretensioonid on konkreetsed ja tõestatavad,» lõpetas Helme.