HEIDIT KAIO

Teleseriaal «Mõmmi ja aabits», mille abil on lugema õppinud põlvkonna jagu lapsi ning mis köitnud telerite juurde ka laste vanemaid, esilinastus eile õhtul uues versioonis Eesti Televisioonis.

Tegu on 18-osalise seriaaliga, mis on eetris ühel hooajal kaks korda kuus pühapäeviti pool tundi. Põhiosades on samad tegelased, kes aastaid tagasigi. Pole vaid hundipoisse, sest seriaali tegijad ei soovinud osaliste hulka liialt suureks ajada. «Muidu nad ei saa lastele omaseks,» rääkis eile stsenaariumi autor Heljo Mänd. Tegelasi on tõepoolest rohkem, sest vanadel osalistel on nüüd ka lapsed. Karu-Kati ja Mõmmi on abiellunud ja neil on kaks tütart. Mõmmi ehk Madis on koolidirektor ja Kati õpetaja.

Rebase Rein peab kanafarmi ja tal on poeg Riho. «Isa koopia. Tema ülalpidada on vallatuste liin,» kirjeldas Heljo Mänd. Jänku Janek hüüdnimega Janku, kes alles mõisteid õpib, on Jänku-Juta poeg.

«Mõmmi ja aabitsa» taaslavastamise mõttele tulnud ETV toimetaja Diana Lorents on Jutast vaimustuses. «Ta on nüüd baleriin, kes loeb Kroonikat ja tahab kuulsaks saada.»

Uutest tegelastest on seriaalis kirjakandja Hirve Hille, kes metsaasjadest palju teab ja õudusjutte rääkida oskab ning Leelo Leevike, kes oma osas ainult laulab. Teda mängib Heli Lääts.

Ka uue seriaali Mõmmi-Madis ja Kati on nagu endistelgi aegadel Ivo Eensalu ja Ene Järvis, nende laste Mari ja Mai osas on Piret Kalda ja Liisa Aibel. Karuvanaisa mängib Tõnis Rätsep ja karuvanaema Katrin Karisma. Rebase Rein on ikka Lembit Ulfsak, kelle poeg Juhan Ulfsak mängib Reinu poega Riho.

Seni oli läbi aegade Mõmmist ja tema tegemistest vändatud kolm seriaali. Neist esimene mustvalgena 1973. aastal, mis pole säilinud. «Eesti Televisioonis oli tookord üldse ringkasutuses neli linti,» seletas lavastaja Kaarel Kilvet. Järgmine, värvilisena salvestatud versioon ongi kõige paremini tuntud, sest ka 1970ndate lõpus vändatud seitsmeosalisest seriaalist, kus Mõmmi on juba tähed selgeks õppinud ja käib koolis, pole ühtegi koopiat säilinud.

ETV on näidanud lugu metsarahva kooliskäimisest alates 1973. aastast kaheksa korda, viimati veel 1990. aastatel. Heljo Männi punasekaanelist Karuaabitsat on välja antud seitse korda, neist esimene ilmus 1971. ja viimane 1996. aastal.

Nii esimese kui ka praeguse karuloo lavastaja Kaarel Kilvet rõhutas, et karupere on peretunde kandja. «Märksõnadeks on headus ja armastus.»

    Tagasi üles