Haigusraha hakkab maksma uuest aastast haigekassa, mitte tööandja

PRIIT PÕIKLIK

Käesoleva aasta aprillikuus Riigikogus vastu võetud uus sotsiaalmaksuseadus toob endaga kaasa muudatused töötajale haigus-, hooldus- ja sünnitushüvitiste maksmise korralduses.

Riigikogus vastu võetud sotsiaalmaksuseaduse järgi hakkab uuel aastal kehtima ühtne 33%line sotsiaalmaks, mille pensionikindlustuse ja ravikindlustuse osa maksavad tööandjad maksuametile ühtse summana. Järelikult peavad uuest aastast ravikindlustushüvitisi töötajale hakkama välja maksma haigekassad.

Töökohast enam ei saa

Praegu kehtiva korra järgi maksab hüvitise töötajale välja tööandja, kusjuures tööandja kannab makstud summa võrra vähem üle sotsiaalmaksu 13-protsendilist ravikindlustuse osa haigekassale.

Haigekassa vahenditest makstakse töötajale haiguse, haige pereliikme hooldamise ja sünnituse korral ravikindlustushüvitist ehk kindel osa saamata jäänud töötasust. Haiglaravi korral saab töötaja hüvitist 60, ambulatoorse ravi korral 80% töötasust, alla 14-aastase lapse põetamisel 100%, üle 14-aastase haige pereliikme kodus hooldamisel 80% ja sünnituse puhul 126 päeva eest 100% saamata jäänud töötasust.

Haigekassa saab ravikindlustushüvitiste maksmiseks raha tööandjate poolt makstavast sotsiaalmaksu ravikindlustuse osast.

Tõhusam maksukogumine

Uus sotsiaalmaksu kogumise kord on seaduse jõu saanud poliitiline otsus, mille eesmärk on efektiivsemalt koguda sotsiaalmaksu, eriti selle pensionikindlustuse osa, ja muuta maks isikustatuks ning selle kaudu vältida ümbrikupalku.

Sellise soovituse tegi valitsusele Rahavusvaheline Valuutafond juba eelmisel aastal.

Seni laekus sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa otse piirkondlikule haigekassale. Haigekassa aga ei saa rakendada meetmeid maksuvõlglaste vastutuselevõtmiseks, kuna tal puudub maksuhalduri võim ja voli.

Võlglastest tööandjate pärast kannatavad eelkõige töötajad, kelle eest sotsiaalmaksu ei maksta. Siis ei saa töötaja ka haigekassakaarti. Haigekassakaardita tuleb arstiabi eest aga endal tasuda.

Uuest aastast saab sotsiaalmaksu kogujaks maksuamet, kes on maksukogumisele spetsialiseerunud ja saab võlglaste suhtes olla karmikäelisem. Samuti saab töötaja igal aastal maksuametilt tõendi selle kohta, kui palju tööandja tema eest sotsiaalmaksu on tasunud.

Ajakirjanduses on kajastunud töötajate mure, kas pärast haigusest paranemist peab hakkama haigekassas hüvitise saamiseks järjekorras seisma. Tegelikult ei muutu töötaja jaoks uuest sotsiaalmaksuseadusest tulenevalt praktiliselt midagi, sest tema eest esitab haigekassale kõik vajalikud dokumendid tööandja.

Töötaja saab haigestumise, haige pereliikme hooldamise või sünnituse korral arstilt nagu praegugi töövõimetuslehe.

Samuti kaovad uuest aastast eraldi haigus-, hooldus- ja sünnituslehe blanketid. Kehtima hakkab ühtne töövõimetuslehe vorm, mille sinise värvuse tõttu nimetatakse seda traditsiooniliselt siniseks leheks. See on vajalik tööandjale töövabastuse põhjendamiseks ja töövõimetuse hüvitise taotlemiseks haigekassast.

Pärast tervenemist toob töötaja arstilt saadud sinise lehe tööandja kätte, kes täidab sellel vastavad lahtrid töötaja kalendripäeva keskmise tulu kohta. Sinise lehe toimetamine haigekassasse jääb tööandja kohustuseks.

Ravikindlustushüvitise maksab haigekassa 30 päeva jooksul töötaja pangaarvele, erandjuhul saab haigusraha kätte sideasutuse vahendusel.

Läheb veel aega

Igasuguste riigi poolt tagatud sotsiaalsete hüvitiste väljamaksmisel tuleb varuda kannatust, et anda haigekassale aega oma ülesanne korrektselt täita. Haigekassale teeb praeguse olukorra keeruliseks see, et lisaks uuele sotsiaalmaksuseadusele peavad poliitikud otsustama ka muudatuste tegemise ravikindlustusseaduses, sest esialgu ei ole haigekassal õiguslikku alust ravikindlustushüvitiste maksmiseks otse töötajale.

Niisiis on tegutsemisjärg nüüd valitsuse ja parlamendi käes.

Lähemat infot saab Keskhaigekassast tel [phone] ja elektronposti aadressil [e-mail], samuti Keskhaigekassa koduleheküljelt: http://www.csf.ee.