Räpina aianduskooli kutseõpetaja Sirje Tooding soovitab neil, kellel vähegi võimalust, puulehed kindlasti komposteerida ja võimalusel segada seda muruniitega. «Kihtide vahele peab viskama aiamulda või valmis komposti, siis lagunevad lehed kiiremini. Ühele ruutmeetrile umbes viis-kuus labidatäit,» õpetab ta.
Lisaks võib umbes 50-sentimeetriste kihtide vahele panna koredamat materjali, näiteks peenemaid oksi või mahalõigatud varsi, et lehehunnik ei vajuks liiga tihedaks. «Samuti on hea ahjust võetud puutuhk või poest ostetud lubiväetis kihtide vahel või lehtedesse segatult,» soovitab asjatundja. Toodingu sõnul on enamikus tamme- ja kirsilehtedest koosnev kompost happelisem.
«Kui pargis on valdavalt tammepuud, siis need muudavad mulda kaevates pinnase happelisemaks ja on lisaks aeglaselt lagunev materjal,» selgitab ta. «Hea materjal on lepa- ja kaseleht, kuid kes neid siis sorteerima hakkab.» Tavaliselt on komposti happesus pH 6. See sobib suuremale osale taimedele. Kui mulla või komposti happesus on mingil põhjusel pH 5 lähedane, siis see ei ole asjatundja sõnul taimedele hea. «Enamasti riisutakse aga kõik lehed kokku ja nii need komposti ka lähevad. Küll aga ei soovitata komposteerida haigestunud viljapuu lehti,» toonitab ta.