Pöördumisi menetletakse sarnaselt seaduseelnõudega
Sarnaselt seaduseelnõude menetlusse võtmise korraga nähakse eelnõuga ette kollektiivsete pöördumiste edasine menetlemine riigikogus. Riigikogu juhatus peab 30 päeva jooksul otsustama, kas kollektiivne pöördumise vastab vorminõuetele ning suunama selle siis asjaomasesse komisjoni. Menetlusse võtmise otsustamise protsessi sisse peab mahtuma allkirjade kontrollimisele kuluv aeg.
«Kui pöördumisele ei ole aga lisatud piisavat põhjendust selle kohta, miks olemasolev olukord vajab muutmist ja kuidas ettepanek olukorda parandaks - näiteks kui pöördumine jääb üksnes loosungi «Muuta elekter odavamaks!» tasandile -, siis on riigikogu juhatusel õigus pöördumine kontaktisikule tagastada puuduste kõrvaldamiseks,» märkis Rait Maruste.
Riigikogu ei võta menetlusse pöördumisi, millele ei ole lisatud vähemalt 1000 toetusallkirja või kui toetusallkirja andnud isikud ei vasta sätestatud nõuetele. Samuti juhul, kui esitatud ettepanek on ilmselgelt vastuolus põhiseaduse aluspõhimõtete või välislepingust tulenevate Eesti rahvusvaheliste kohustustega.
Komisjonil kohustus pöördumisi menetleda
Pärast seda, kui rahvaalgatuslik pöördumine on riigikogu juhatusest edasi liikunud komisjoni, peab viimane hiljemalt kolme kuu jooksul selle arutlusele võtma.
Sõltuvalt pöördumise sisust on komisjonil erinevad võimalused sellele reageerimiseks. Positiivse otsuse saanud pöördumist võib seejärel ees oodata eelnõuks saamine või ka näiteks edastamine valitusele strateegiate planeerimisel arvestamiseks. Keelduvat otsust peab komisjon põhjendama.
Rahvaalgatust seadustav eelnõu väljatöötamisel on arvestatud ka liikumise Rahvakogu ettepanekutega.
Saksamaa Bundestag viis 2011. aastal läbi uuringu, mille tulemuste kohaselt on 29 Euroopa riigis mingil kujul olemas parlamendipetitsiooni süsteem ja 20 riigis on rahval võimalus otse pöörduda palvega parlamendi poole.