Ministeerium loobus neljandast riigieksamist

Hetk enne eksamit

FOTO: Arvet Mägi

Kui kahe kuu eest kiitis haridusministeerium ideed lubada abituriendil valida tulevikus kolme kohustusliku riigieksami kõrvale veel neljaski, siis nüüdseks on võimuasutuses meeleolud muutunud. 


Tartu Ülikool tahtis nimelt reformida jaanuaris vastuvõetud ja lähiaastail praktikasse jõudvat korda, mis vähendab riigieksamite arvu kolmele ning muudab selle kõrval kohustuslikuks ühe koolieksami ja uurimistöö tegemise.

Ülikooli idee oli lubada abituriendil asendada soovi korral koolieksam sellise vabatahtliku riigieksamiga, mis kehtiks ka kõrgkoolide sisseastumiseksamina.

Kusjuures valida oleks saanud kahe vabatahtliku riikliku komplekseksami hulgast - vastavalt oma tulevasele ülikoolisuunale oleks saanud näidata oma teadmisi kas loodus- või sotsiaalainetes.

Nüüd on pressiesindaja Asso Ladva sõnul ministeerium selle variandi toetamisest loobunud.

«Ettepanekut lähemalt kaaludes tekkis küsimusi palju rohkem kui vastuseid,» rääkis Ladva.

Tänu jaanuaris vastu võetud uuele õppekavale saavad nimelt nii koolid kui õpilased päris suure vabaduse õpetada-õppida mõnda ainet süvendatumalt kui teistes koolides ja see muudab ministeeriumi hinnangul kõigile sobivate komplekseksamite tegemise raskeks.

«Kuidas sellist eksamit koostada - kas õppekava kohustusliku osa alusel, mida kõik gümnaasiumiõpilased peavad õppima, või süvendatud õppekava alusel?» tõi Ladva välja ühe esile kerkinud probleemi.

Eksamite Pandora laegas?

Tema sõnul tuleb abituriente võrdselt kohelda ning seetõttu valmistada sel puhul ette vähemalt kaks eksamit kummaski valdkonnas - üks süvitsi ja teine tavalises mahus õppija jaoks. «See räägib pigem koolieksami kasuks,» märkis ta.

Teiseks sisaldaksid Tartu Ülikooli pakutud kompleksriigieksamid küsimusi ja ülesandeid mitmest õppeainest, mis tekitab Ladva sõnul küsimuse, kuidas leppida rahumeelselt kokku selles, kui suure osa eksamist moodustab üks või teine õppeaine.

«See eeldab põhjalikku ettevalmistustööd, arutelusid ning otsuseid ühe või teise aine kasuks või kahjuks.»

Ladva sõnul näitab ka statistika, et ülikoolidel ei ole erilist vajadust neljanda riigieksami järele, sest kolm sagedamini sisseastumisel nõutavat ongi hetkel need, mis alles jäävad - eesti keel, võõrkeel ja matemaatika.

Lisaeksameid eriti ei tule

«Ülejäänud riigieksamite tulemusi võetakse arvesse üksikutel erialadel (nt arstiteadustes keemia või bioloogia). Juba praegu korraldavad ülikoolid mõnedele erialadele sisseastujatele erinevad eksameid või katseid, nagu ka seadused lubavad,» märkis Ladva.

«Seega ei ole alust arvata, et gümnaasiumilõpetajatel, kes soovivad astuda ülikooli, oleks tarvis sooritada arvukalt rohkem eksameid kui täna,» leidis ta.

Pärast eelkirjeldatud arutlusi heideti Tartu Ülikooli pakutud idee ministeeriumis kõrvale ning töösse jäi variant, mis on Ladva sõnul tagasiminek varasema lähenemise juurde.

Nimelt on ka jaanuaris vastu võetud õppekavas kirjas, et gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb teha koolieksam.

Selle põhiosa moodustab kooli õppesuunast tulenev ainevaldkond või ainevaldkonnad, kusjuures lisaks peavad koolieksamid hõlmama teadmisi ning oskusi sotsiaalainete ja loodusainete ainevaldkonnast.

Enamus neljanda riigieksami vastu?

Ladva sõnul on see õppekava arutluste käigus konsensuse saanud gümnaasiumi lõpetamiseks vajalike nõuete komplekt. «Praegu välja pakutud gümnaasiumi lõpueksamite süsteem lähtub just enamiku õpilaste, enamiku ülikoolide ja enamiku gümnaasiumide tänastest eelistustest.»

Koolieksam toetab pressiesindaja väitel ministeeriumi soovi innustada gümnaasiume välja arendama oma õppesuundi, mis panevad õpilased arendama oma võimeid ja tegema valikuid edasisteks õpinguteks.

Postimees kirjutas veebruari lõpus, et alles jaanuaris valitsuse heakskiidu saanud gümnaasiumi riiklik õppekava, mis muutis põhjalikult riigieksamite senist süsteemi, pälvis sedavõrd suure kriitikatulva, et tehakse ilmselt uuesti ümber.

Lisaks sellele, et vormistamist ootab otsus lubada kaht eri raskusastmega matemaatika riigieksamit, sai toona haridusministeeriumi toetuse Tartu Ülikooli idee asendada koolieksam vabatahtliku riigieksamiga loodus- või sotsiaalteadustes.

«Eksamikeskus on valmis koostöös ülikoolidega need kaks komplekseksamit välja töötama ja korraldama,» rääkis ministeeriumi pressiesindaja Asso Ladva toona.

Kaks komplekti

See neljas eksam oleks sisaldanud ülesandeid mitmest ainest - loodusteaduste puhul tõenäoliselt keemiast, füüsikast, geograafiast ja bioloogiast ning sotsiaalteaduste puhul ajaloost, ühiskonnateadusest jne.

Tartu Ülikool leidis toona, et need eksamid aitavad vältida olukorda, kus noored peavad ülikooli sisseastumiseks uuesti sarnase sisuga eksameid tegema.

Praegu on kohustuslik läbida gümnaasiumi lõpetamiseks viis eksamit, millest kolm peavad olema riigieksamid.

Valida saab 14 aine hulgast, kusjuures kaks eksamit on ette öeldud - eesti keel ja võõrkeel.

See kord peaks kaduma gümnaasiumi õppekava kohaselt 2014. aasta kevadest, kuid täpne aeg sõltub ka põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse lõplikust sõnastusest.


KOOLIEKSAM VÕI NELJAS RIIGIEKSAM?

Haridusministeerium on pikka aega pooldanud koolieksamit, mille põhiosa sõltub kooli õppesuunast ja väiksem osa peab kontrollima sotsiaalainete ja loodusainete valdkonnaga seotut. Nüüd enam ühele poolele eelist ei anta.

Allpool on ära toodud koolieksamit puudutav osa põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) eelnõust selle poole aasta taguses sõnastuses.

Kuna seadus jäi riigikokku toppama, otsustas ministeerium osa sellest eraldada ehk võtta riiklikud õppekavad vastu parlamendist mööda minnes ehk valitsuse määrusega.

Riigikogu kultuurikomisjonis jätkus samal ajal PGSi arutelu ning muuhulgas said nad Tartu Ülikoolilt ettepaneku lubada noortel teha koolieksami asemel ka neljandat riigieksamit. Ideed asus toona toetama ka haridusministeerium.

PGSi eelnõu viimases versioonis on aga liigutud tagasi sõnastuse juurde, mis meenutab jaanuaris kinnitatud õppekava. Nüüd ei öelda samas enam välja, et sotsiaal- ja loodusvaldkonda puudutav on väikese venna rollis.

A) Põhikooli ja gümnaasiumiseaduse eelnõu, 25.11.09 versioon

«Küpsuseksami põhiosa moodustab kooli õppekavas sätestatud õppesuunast tulenev ainevaldkond. Lisaks sellele peab küpsuseksam hõlmama sotsiaalainete ja loodusainete valdkonnaga seotud teadmisi ja oskusi.»

B) Gümnaasiumi riiklik õppekava, valitsuse määrus 28.01.10

«(3) Gümnaasiumi lõputunnistuse annab gümnaasium õpilasele: /.../
4) kes on sooritanud kooli küpsuseksami. Küpsuseksami põhiosa moodustab kooli õppekavas sätestatud õppesuunast tulenev ainevaldkond või ainevaldkonnad. Lisaks sellele peavad küpsuseksamid hõlmama teadmisi ja oskusi sotsiaalainete ja loodusainete ainevaldkonnast;»

C) Tartu Ülikooli ettepanek, avaldatud 23.02.10 Postimehes

Ülikooli minna soovivatel abiturientidel võiks lubada teha kolme kohustusliku riigieksami kõrval veel ühe. Õpilane loobuks sel juhul kohustuslikust koolieksamist ja asendaks selle kas loodusteaduste või sotsiaalteaduste komplekseksamiga. Kõik riigieksamid peaks olema kahetasandilised ehk valida saaks lihtsama ja kergema variandi vahel.

D) Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu, 27.04.10 versioon

«Gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb rahuldavalt sooritada: /.../
2) kooli õppekavas sätestatud õppesuunast tulenevat ainevaldkonda või ainevaldkondi ning sotsiaal- ja loodusvaldkonda hõlmav gümnaasiumi koolieksam;»

Tagasi üles