Professor: lähema kümne päeva jooksul uut tormi ei tule

Heidi Ojamaa
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
TTÜ mereuuringute instituudi professor Jüri Elken.
TTÜ mereuuringute instituudi professor Jüri Elken. Foto: Peeter Langovits / Postimees

Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) meresüsteemide instituudi direktori professor Jüri Elkeni sõnul lähema kümne päeva jooksul uut tormi ei tule.

Elken lisas, et Euroopa keskpika ilmaennustuskeskuse prognoos näitab võimalust, et 8. novembri paiku tuleb jälle tormi mõõtu tuul, kuid nii pika aja peale on ilmaprognoosid seni üsna ebatäpsed.

Elkeni sõnul tekivad tormid suuremastaabiliste õhuvoolude ebastabiilsuse tõttu, seetõttu selline tormi tekkimise «jõnks» ei ole täpselt ennustatav: väike muutus tormi tekkimise ajas või asukohas tekitab tormi hilisemas käitumises suuri erinevusi.

Euroopasse jõudvad tormid tekivad enamasti Põhja-Atlandil. Juba tekkinud torme ja muid atmosfäärinähtusi saab lühikese aja peale ennustada masinprognoosimise abil, kuni kümme päeva ette. Tehtud prognoose korrigeeritakse aja kulgedes uute vaatlusandmetega, nii et ühe päeva peale ette arvutatud prognoos on juba väga täpne, ühegi kogemusel põhineva meetodiga pole võimalik sellist täpsust saada. «Mis juhtub ilmaga kahe nädala pärast, pole praegu võimalik kellaajaliselt prognoosida ning selline ennustus kuulub juba tõenäosusliku ennustuse ehk peaaegu et kohvipaksu pealt vaatamise valdkonda,» märkis ta.

Elkeni sõnul on praegu veel vara teha tormist kokkuvõtteid, kuid märkis, et tuule tugevus oli kohati erakordselt suur, Läänemere piirkonnas eriti Taanis ja Rootsi lõunarannikul. Eestisse jõudes oli torm prognoosi kohaselt pisut vaibunud, kui torm jõudis merelt sisemaale, kahanes tuule kiirus veelgi.

Tsükloni kese liikus kirde-ida suunas Soome kohal nagu 2005. aasta torm Gudrun. Seetõttu Põhja-Eestis, mis jäi tsükloni keskmele lähemale, olid tuuled nõrgemad kui Lõuna-Eestis, mis jäi tsükloni maksimaalsete tuulte kiiruste vööndisse.

«Tormi trajektoori ning tuulte kiiruste mõttes ongi praegune torm võrreldav Gudruniga, esmapilgul tunduvad sarnased ka maismaal tekkinud kahjud – elektrikatkestused, puude murdumised, ehitiste kahjustused,» lisas Elken.

Võrreldes 2005. aastaga jäi eilse tormiga meretaseme tormitõus mõõdukaks – Pärnus mõõdeti kell 8.00 maksimaalseks veetõusuks 150 cm, enam-vähem nii nagu ennustasid ka masinprognoosid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles