Eesti Politsei Kutseühingu juhatuse liige Aare Siir tõstatas riigikogule saadetud kirjas küsimuse, kas siseminister Ken-Marti Vaher (IRL) juhib siseministeeriumis oma valdkonda pädevalt ning esindab oma töös valitsuse ja erakonna seisukohti või teostab talle antud võimu oma isiklikust suvast lähtuvalt. PPA peadirektor Elmar Vaher taunis, et üksik ametnik kritiseerib ministrit justkui terve töötajaskonna nimel.
Siir saatis riigikogu esimehele ja fraktsioonide esimeestele põhjaliku ülevaate puudustest politsei- ja piirivalveametis (PPA) ning esitas küsimuse, millal ja kuidas siseministri tegevusetust puudutavad probleemid lahendatakse.
Tema hinnangul eirab siseminister ministeeriumi ja PPAd valitsedes kehtivat seadusandlust, ei ole õigeaegselt kehtestanud paljusid õigusakte, andnud neid välja seadust moonutades ja oma volituste piire ületades.
Siiri sõnutsi on PPA juhtivatele ametikohtadele juba aastaid isikuid nimetatud ilma, et oleks korraldatud elementaarset konkurssi.
Madalama astme töötajatele antakse asutuse õigusaktidega muudkui töökohustusi juurde, kuid ei täiendata selle infoga ametijuhendeid, mis on töötasu ja lisatasude maksmise aluseks. Veel enam, tema väitel makstakse lisatasusid peamiselt vaid teatud osale töötajaskonnast, mille osas eristuvad selgelt juhid ja spetsialistid. Samuti väidab ta, et lisakohustused tuleb töötajatel sageli oma vabast ajast täita, alati ületunnitööd aga ei tasustata.
«Politseijuhid on oskuslikult tavatöötajad seadnud sundseisu ja teinud tavatöötaja endast sõltuvaks, sest tavatöötaja tahe võimaldada endale politseiteenistuslik karjäär eeldab eelkõige juhtidele tingimusteta kuuletumist kuna PPA sisesest haldustegevusest lähtuvalt sõltub alluva isikliku teenistusastme andmine ja teenistusrahu otseselt juhtide subjektiivsest otsusest,» kirjutab Siir.
Siir heidab kirjas ette, et Vaher on siseministrina jätnud ametkondliku järelevalve PPA juhtkonna ja PPA-s toimuva üle tegemata.
«Kuni tänaseni ei ole Vabariigi Valitsus ega siseministeerium, vaatamata erinevate läbiviidud uuringute tulemustele ja edastatud teabele, pidanud vajalikuks endale teadvustada, miks on läbi aastate politsei madalamate ametikohtade töötajate osas lubamatult suur tööjõu voolavus või milline on PPA juhtide ja spetsialistide vaheline tegelik õhkkond ning usaldus või kas PPA siseses haldustegevuses ja töösuhte korraldamises valitseb juhtkonna jõupoliitika, mis tugineb ringkaitsele, omakasule ning mugavuspositsioonile,» kirjutab Siir.
«Leian, et PPA ei ole täna töösuhte osapoolena, hea tööandja, seda eriti madalama ametiastme töötajate osas. /--/ Olen arvamusel, et PPA on võimalik eesmärgipäraselt ja osapooli rahuldavalt toimima panna, kuid kindlasti on ekslik arvata või loota, et PPA iseenesest, aja möödudes, toimima hakkaks,» kirjutab Siir. Ta lisab, et õigeid otsuseid tehes on lootust, et asjad saab korda, «kuigi see eeldab raskeid otsuseid, eriti politseijuhtivtasandi töötajate osas».
Vaher: Siir ei esinda kogu töötajaskonda
PPA peadirektor Elmar Vaher märkis, et kutseühing, millel on vaid mõned liikmed, ei esinda politseiorganisatsiooni ega selle töötajate seisukohti.
«Erinevalt mõneliikmelisest kutseühingust on PPA-l kaks toimivat ametiühingut, kuhu kuulub sadu inimesi. Olen meie ametiühingute esindajatega mitmeid kordi kohtunud ning kaasanud neid näiteks 2014. aasta eelarve aruteludesse,» lausus Vaher.
«On oluline, et õigusaktide muudatusi tehtaks targalt ja kõiki osapooli kaasates, töises koostöös PPA ja siseministeeriumi vahel. Igal riigiametnikul on õigus avalikult oma arvamust avaldada, aga taunin käitumist, kus üks ametnik ministri tegevust kritiseerides väidab, et esindab Eesti suurima riigiasutuse töötajate seisukohti.»
Siseministeerium ei soovinud teemat kommenteerida, öeldes, et neil pole PPA juhile lisaks midagi öelda.