Teder: Vaarmanni kohtumenetlus ei vaja riigikogu nõusolekut

Urbo Vaarmann

FOTO: Margus Ansu / Postimees

Õiguskantsler Indrek Teder leiab, et Tartu volikogu esimehe Aadu Musta asemel riigikogu liikmeks asunud keskerakondlase, korruptsioonis süüdistatava Urbo Vaarmanni kohtumenetluse jätkamiseks ei pea parlament nõusolekut andma.

Tederi sõnul on saadikupuutumatuse näol tegemist riigikogu liikmete suhtes menetlustoimingute tegemiseks nõutava erikorraga. Nii saab näiteks põhiseaduse kohaselt riigikogu liiget kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.

Õiguskantsleri sõnul on niisuguse erikorra eesmärk teha kindlaks, kas menetlustoimingu tegemise motiiv on asjaolu, et inimene on riigikogu liige, ehk teisisõnu soov mõjutada saadikut ning takistada teda vaba mandaadi teostamisel.

«Hetkel, kui Urbo Vaarmannile esitati süüdistus, ei olnud ta riigikogu liige ning seega ei olnud selle toimingu tegemiseks vajalik järgida erikorda, samuti ei saanud menetlustoimingu tegemise motiiv olla asjaolu, et ta on riigikogu liige,» vahendas õiguskantsleri kantselei pressiesindaja Tederi seisukohta.

Seega ei ole Tederi hinnangul praeguses olukorras kohtumenetluse jätkamiseks vaja riigikogu koosseisu enamuse nõusolekut. «See aga ei tähenda, et juhul, kui Urbo Vaarmanni suhtes soovitakse tulevikus teha puutumatusega hõlmatud menetlustoiminguid, siis ei peaks järgima riigikogu liikmete suhtes kehtivat erikorda,» lisas Teder.

Eile Tartu volikogu esimeheks valitud keskerakondlane Aadu Must astus riigikogust tagasi ning eilsest sai tema asendusliikmeks Vaarmann, keda süüdistatakse korduvas pistise andmises ning pettuse teel soodustuse saamises või soodustuse mitte-eesmärgipärases kasutamises.

Uudisteagentuuri BNS andmetel on sarnase süüdistuse juriidilise isikuna saanud ka OÜ Puhkepesa. Lisaks süüdistab prokuratuur OÜd Avicia juriidilise isikuna toime pandud soodustuskelmuses, Olegi eraisikuna toime pandud soodustuskelmuses ja Üllet korduvas pistise võtmises.

Mullu kevadel märkis prokuratuur, et uurimise andmeil olid kuriteod toime pandud ajavahemikul alates 2010. aasta teisest poolest kuni mullu suveni ning korruptsioon oli seotud uurimisaluse inimese tegevusega Tartu linnavolikogu arengu- ja planeerimiskomisjoni töös. Samuti kahtlustati Vaarmanni selles, et ta taotles pettuse teel abikaasale kuuluva äriühingu nimel põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametilt rahalist toetust summas ligi 300 000 eurot. Uurimise andmeil on taotletud summa välja makstud osaliselt, kirjutas BNS suvel.

Tagasi üles