Tallinna moenädala külluslik kleidiglamuur, eredad värvisähvatused ja klaar minimalism mõjusid Salme kultuurikeskuses kokku kui püünetäis ilusat trotsi kibeda kliima ning pealinna pimedate ja poriauguliste tänavate vastu.
Aasta suurim moevaatemäng
3. november 2013, 10:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muljetavad
Kristina Herodes
Stiililabori loovjuht ja Kuldnõela žürii liige
Parim üllatus minu jaoks oli Vassilissa Danaviri ja Jelena Epinatjeva etendus. Mis võiks olla ägedam kui moehuumoriga vürtsitatud, kuid samas täiesti tõsiseltvõetav looming.
Riina Põldroosi sümmeetriline geomeetria võitis mu südame täpsuse, kerguse ja geniaalsusega, mis jõukohane vaid tõelisele meistrile. Ketlin Bachmann võlus lavale haldjate defilee, ebamaised uduloorid ja öise metsa siluetid. Aldo Järvsoo punased kuningannad pakkusid ehedat moemaagiat.
Beatrice küllusliku stilistikaga, punki, romantikat, ajalugu ja kaasaja mustreid miksiv looming lubab teda nüüdsest meie oma Westwoodiks tituleerida. Äge, ürgne ja elurõõmsalt eklektiline oli indiaani stiilis meestekollektsioon, autoriks Marin Sild.
Kuldnõela gala oli algusest lõpuni parimatest parimate paraad. Liisi Eesmaa samuraidega sõbrustavad tulevikuinglid, kel võlukepikese eest kuldnõel, oli üks imelisemaid teoseid. Kuldnõela võitja Antonio avangardselt šikk kollektsioon võitis nii stiiliküpse terviklikkuse kui ka loomingulise värskusega. Moenädal on disaineritele suurepärane võimalus tõusta üldsuse huviorbiiti ja jõuda oma loominguga Eestist kaugemale, kontsentreeritud moesündmus on piisav argument meelitamaks kohale moeilma võtmeisikuid ka piiri tagant. Eesti on moetalentide maa!
Anne Metsis
Eesti Naise moetoimetaja
Ehkki tuleb hinnata moenädalat alustanud võrdsete võimaluste ajastu lapse, Absoluti stipendiaadi Marin Silla püüdlust riietada mehed kleitidesse, sai Kuldnõela ikka veel mehi ülikondadesse, kuigi kentsakalt poolitavatesse – võrdsed võimalused iga naistekleidi seljal sädeleva tõmblukuga! – riietav Antonio. Hõbenõelgi läks kangakunsti endiselt naiste seljas vorminud-mängitanud-hõljutanud Vilve Undile kui aasta säravaimale moesähvatajale. Sähvatusi jagus veelgi: Julia Korovina hõrgud ridikülid sama peenelt stiilsel kleiditaustal, Kriss Sooniku väga kaasaegselt eneseteadlik pesudisain, Kristel Kuslapuu gigantne käsitöökunsti au sees hoidmine, Lilja Kisselenko modernsed jaapanipärased vormid ja Thea Pilvet-Martinsoni müügikollektsiooni lahe stiliseering. Kunstipäraseimad etteasted tulid Kätlin Kaljuveelt ja Vassilissalt, kelle vaimustav mängulisus näitab arengut, mis enam ammu ei nõua alasti üle lava käimist, nagu kunagi ERKI moeshow' päevil. Võib-olla tasub seda nüüd mõnel uuel šokeerimishimulisel proovida?! Riina Põldroosi 45 värskest ideest koosnev kollektsioon on tase mitte ainult mudelite arvult – Eesti mood ongi maailmatase, mis sest, et mitte läbimüügi poolest!
Karolin Kuusik
moekunstnik ja Cosmopolitani moetoimetaja
Moenädala tipp igas mõttes oli minu jaoks Antonio kollektsioon – värske, julge, kantav ja väärikas. Publikuski oli tunda ärevust ja vaimustust, mida üks tõeliselt hea kollektsiooniesitlus pakkuda võiks. Lahkusin laupäeval Salme kultuurikeskusest hea tujuga.
Vilve Undi imeilus kollektsioon paistis silma ühtsuse ja pühalikkuse poolest – hakkasin unistama ühest tema valge kraega mustast alt laienevast kleidist.
Kindalt heal tasemel olid ka Ülle Suurhans-Pohjanheimo, Piret Ilvese ja Tiina Talumehe looming. Alati pikisilmi oodatud Aldo Järvsoo kollektsioon pakkus aga publikule kuninglikkust, müstikat ja ebamaist ilu.