Peaminister Andrus Ansip ütles täna riigikogus Euroopa Liidu poliitika elluviimisest rääkides, et kuigi nii õhtumaade allakäigule kui euro hukule panustajad on saanud taas kõvasti pügada ning Euroopa Liit on endiselt maailma suurim eksportija, importija, välisinvesteeringute saaja ja välisinvestor, on ühtlasi ka kohti, kus Euroopa peab end kokku võtma, kui soovib, et temaga 21. sajandil jätkuvalt arvestataks.
Ennekõike peab Euroopa Ansipi hinnangul pingutama digitaalse siseturu loomiseks, sest siseturg on jätkuvalt killustunud 28 turuks. «Ilma ühtlustatud õigusliku keskkonnata jäävad ettevõtete tehingukulud kõrgeks, ei teki mastaabisäästu ega Euroopa äridele vajalikku sügavust, et olla globaalselt konkurentsivõimeline. Seetõttu vajab Euroopa tervikuna nii investeeringuid infoühiskonna baastaristusse kui ka vastavat õiguskeskkonda,» ütles ta riigikogus.
Muu hulgas on tema sõnul vaja ühtset andmekaitse reeglistikku, intellektuaalomandi- ja autoriõigust, müügiõigust, piiriülest telekommunikatsiooni ja e-kaubandust ning innovatsiooni hõlbustavat seadusandlust.
Ansip märkis, et juba praegu on siin-seal Euroopas palju väga häid lahendusi, mille piiriülest levikut ja toimimist peab kiirendama. Näiteks taanlastel on tema sõnul kadestamisväärne e-arvete süsteem ja «esmalt digitaalne» põhimõte riigivalitsemises, leedukatel toimub suurem osa riigihangetest võrgus ning britid teevad muljetavaldavat tööd e-kaubandusega.
«Ka Eestil on Euroopale oma töötavaid lahendusi pakkuda. Olen veendunud, et me peaksime Euroopas juurutama digiallkirja,» ütles Ansip, kelle sõnul on selle kasutamine Eestis andnud kokkuhoidu hinnanguliselt ühe töönädala jagu iga töötava elaniku kohta aastas ehk kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Euroopas oleks digiallkirja kasutuselevõtu efekt tema hinnangul sama suur kui kahel Euroopa Liidu eelarvel.
Lisaks peab Euroopa Liit tegema tema sõnul tööd selle nimel, et andmete ühekordse esitamise põhimõte ja isikuandmete taaskasutamise põhimõte saaks juurutatud nii liikmesriigi osutatavate teenuste arendamisel kui piiriüleselt. «Tõsi, on veel valdkondi, kus see põhimõte ka Eestis peab veel harjumuspäraseks saama,» nentis ta.