Kuigi linlasele võib tunduda, et veevärgi avariikaevamisi tuleb linnas ette palju, kinnitab Tallinna vesi, et avariide ja ummmistuste arv on võrreldes kümne aasta taguse ajaga peaaegu poole võrra vähenenud. Samuti on veekadu väiksem kui kahe aasta eest.
«Kanalisatsiooni ummistuste peamiseks põhjuseks on ikkagi kanalisatsiooni vale kasutamine. Näiteks põhjustab palju suuri ummistusi rasv, mis hangub torustike seintele, takistades läbivoolu. Samuti salvrätikud, kohvipaks jms, mis tekitavad kanalisatsioonitorustikku tihkeid troppe,» selgitas Tallinna Vee pressiesindaja Mailiis Mia Topp.
«Kui rasvast tingitud ummistused on pigem probleemiks toitlustuskohtade läheduses, sest paljudel juhtudel ei kasutata rasvapüüdureid. Magalapiirkondade (eelkõige kortermajad - Lasnamäe, Mustamäe, Haabersti) suurimaks probleemiks on kanalisatsioonitorustikku sattunud paber, ajalehe- või köögipaber, millest kumbki pole loodud vees lagunema, aga ka toidujäägid ning rõivaesemed,» rääkis Topp.
Ummistuste arvu vähendamise taga on Topi sõnul ka vee-ettevõtja ennetavad tegevused, nagu pidev torustike läbipesu aga ka inimeste teadlikkuse kasvatamine. «Ühisanalisatsiooni süsteemi kuulub ligi 1100 km torustikku, millest peseme igal aastal läbi sadade kilomeetrite ulatuses torusid,» selgitas Topp.
Veetorustike avariidel on Topi sõnul hulk põhjusi: maapinna nihkumised, teekattetööd, hüdraulilised löögid torustikus, varade amortisatsioon. «Enamik veeavariisid toimub sügiseti ning kevadeti, mil külmad vahelduvad sulaga – see avaldab maapinnale ja seetõttu torustikule enim mõju,» selgitas ta.
«Veetorustikud purunevad ka siis, kui joogivee temperatuur muutub. Näiteks suvel on vesi soojem kui sügisel, talvel külmem kui kevadel,» kinnitas Topp. «Lisaks avaldavad mõju mehaanilised vigastused, näiteks kui läheduses toimuvate ehitustööde käigus lõhutakse veetoru, vibratsioon, mis kaasneb piirkondade arendamisega, nt majade ehitamisel jne. Seega ei ole paljudel juhtudel põhjus mitte torustiku seisukorras vaid mitmetes teistes põhjustes, või mitme põhjuse kokkulangemisel,» rääkis pressiesindaja.
Millistest materjalides Tallinna veevärk tehtud on?
«Ajalooliselt on torude ehituses kasutatud nii malmi, terast kui plasti. Varem kasutati ka tinast torustikke, ent need on tänaseks välja vahetatud,» selgitas Topp. »Tänapäeval kasutatakse üldjuhul plasti. Plasti kasuks räägivad nii vastupidavus kui ka see, et seda on võimalik mugavalt paigaldada, seega ka kiirem. Samas arendatakse torustike materjale pidevalt ning otsitakse üha vastupidavamaid lahendusi,» rääkis ta.
Torustiku vanus ja seisukord ei pruugi Tallinna Vee esindaja hinnangul aga olla seotud. «Eri linnaosades on torustike vanus erinev. Näiteks Põhja-Tallinnas, Lasnamäel, Haaberstis, Mustamäel ning Lasnamäel on paigaldatud malmtorustikud, mille elueaks loetakse 100 aastat. Me ei lähtu torustike rekonstrueerimisel aga torustike vanusest, vaid jälgime pidevalt nende tegelikku seisukorda,» kinnitas ta.
«Uuemad torustikud on näiteks Nõmmel, kus 2008. -2011. aastatel rekonstrueeriti ja paigaldati ligi 120 km torustikke. Meie torustike üldine seisukord on hea ning paraneb iga aastaga. Kõige lihtsam on maa-aluste varade seisukorda hinnata järgmiselt: veetorustike purunemiste arv, veekadu (lekked) ning kanalisatsioonitorustike puhul ummistuste arv. Samuti nende faktorite mõju klientidele. Viimased 10 aastat näitavad selgelt, et Tallinna ühisveevärk ja kanalisatsioon on arendatud õigesti ning oluliselt vähenenud on nii lekete arv, ummistused kui torustike purunemised,» rääkis Topp.
Torud lähevad vahetamisse ka Tööstuse tänaval, millest Tallinncity kolmapäeval kirjutas. «Torustik sellel teelõigul, kus veeavarii juhtus, oli kehvas seisukorras ning tekitanuks meie spetsialistide hinnangul tõenäoliselt lähitulevikus veelgi probleeme. Seetõttu otsustasime sellel lõigul torustiku vahetada täies mahus. Samuti võimaldas tööde mahukam teostamine kiiremini taastada veevarustuse klientidele,» selgitas Topp.
Püütakse vähem kaevata
Ettevõtte pressiesindaja selgitusel püütakse ebamugavuste vältimiseks võimalusel torustike rekonstrueerimisi teostada kinnisel meetodil. «See tähendab, et me ei pea kaevama välja kogu rekonstrueeritavat torustikku, vaid teeme teekattesse väikesed augud, mille kaudu on võimalik eri meetodeid kasutades toru rekonstrueerida.
Kinnist meetodit ei saa aga kõikjal teostada. «Mõnikord pole see tehniliselt võimalik - näiteks toru ei jookse sirgelt, on palju ühenduskohti jne. Seetõttu teostame tööd kinnisel meetodil pigem tänavate kaupa, näiteks viimati tehti seda Paasiku tänaval ning Kadaka teel,» rääkis Tallinna Vee esindaja Topp.
Pressiesindaja sõnul püüab Tallinna Vesi teha võimalikult palju töid koos linna kommunaalametiga. «Heaks näiteks 2013. aastal olid nii Harju, Kullassepa kui Soo tänava tööd. Soo tänaval rekonstrueeriti kogu torustik ning kommunaalamet teostas teekattetööd. Meie jaoks on oluline saada linnalt info võimalikult vara, nende piirkondade kohta, kus on plaanis teede rekonstrueerimistööd – ikka selleks, et jõuaksime teha torustike rekonstrueerimiseks vajalikud projektid, kuna see võib võtta kuid,» selgitas Topp.