Peaminister Andrus Ansip kritiseeris tänasel valitsuse pressikonverentsil riigikontrolli aastaaruannet, öeldes, et Eesti ja Leedu ostujõudu puudutavates andmetes pole arvestatud Eesti viimase rahvaloenduse tulemusi.
Ansip seletab erinevust Eesti ja Leedu SKTs rahvaloendusega
7. november 2013, 14:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peaministri hinnangul esitas meedia aruande tulemusi skandaalihõnguliselt ja esimesed pealkirjad põhinesid ebatäpsetel faktidel.
«Uskuda tuleb kindlasti seda, et Eesti sisemajanduse kogutoodang per capita on aastaks 2012. ületanud 2007. aasta buumiaegse taseme. Seda kinnitab Eurostat ja ei pea uskuma seda, mida kirjutatakse riigikontrolli aruandes,» rääkis Ansip.
«See on detail, mis leidis meedias väga selgelt ülevõimendamist. Oleks pidanud kasutama värskeid Eurostati andmeid – teatavasti hindas meie statistikaamet Eesti sisemajanduse koguprodukti näitajad ümber mitte ainult 2012. aasta kohta, vaid ka varasema perioodi kohta ja on täiesti loomulik, et ka Eurostat viib vastavad korrektsioonid oma näitajatesse sisse,» jätkas peaminister.
«Mingite protsendikümnendike erinevuse pinnalt tehti väga kaugeleulatuvaid järeldusi trendide kohta, kuid enne veel, kui see aruanne avaldati, selgus, et ka need protsendikümnendikud olid hoopis teistsuguses vahekorras, mis nimetatud trende ei kinnitanud,» meenutas Ansip. «Seega aruanne väidab, et Eesti ei ole oma sisemajanduse kogutoodangult elaniku kohta ostujõu alusel kriisieelset taset saavutanud, paraku Eurostat väidab vastupidist.»
«Oli välja toodud pealkirjades ka see, et läinud aastal Leedu möödus ostujõult Eestist,» märkis Ansip ja lisas, et Eurostati andmetest selgub siiski, et Leedu on endiselt meie selja taga.
«Me teame seda, et Leedu puhul sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta on juba korrigeeritud rahvaloenduse andmetega. Rahvast on vähem, järelikult sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta on suurem. Eesti puhul viib Eurostat oma näitajatesse rahvaloenduse andmed sisse alles tuleva aasta 1. jaanuaril. Seega see vahekord Eesti ja Leedu vahel, mis pole tegelikult selle aruande kontekstis üldse oluline, muutub Eesti jaoks veelgi paremaks,» selgitas peaminister.
Ansip suhtus väga kriitiliselt riigikontrolli aruande avaldamise kommunikatsiooni. «Midagi on selles aruande kommunikatsioonis olnud ikka valesti küll, kui ringhäälingus küsitakse tõsimeeli, kas Eesti riik on pankrotis,» pahandas ta.
«Midagi läks ikka täiesti viltu, kui ühe Euroopa Liidu ühe kõige paremini korras oleva riigirahanduse juures esitatakse selliseid küsimusi – «Kas riik on pankrotis?». No mis need teised siis veel on, kui see riik on pankrotis! Selles kommunikatsioonis miskit läks ikka jäägitult viltu küll,» oli Ansip nördinud.
«Oleks ilmselt mõistlik olnud neid arvandmeid näidata enne avaldamist ka nendele institutsioonidele, keda need konkreetsed arvandmed puudutavad. Kui on mingisugused faktivead, valetõlgendused, siis need häirivad, need tekitavad tõrkeid ja parem, kui neid poleks olnud,» leidis peaminister.