Rahanduskomisjon pöördus eile märgukirjaga riigikogu juhatuse poole, sest pole rahul, et rahandusministeeriumist jõuavad riigieelarvega seotud ning kiiret vastuvõtmist ootavad eelnõud parlamenti kaheteistkümnendal tunnil.
Sester: rahandusministeerium on pannud meid raskesse seisu
8. november 2013, 12:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Komisjon esimees, Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Sven Sester ütles Postimehele, et paari aasta eest olid probleemiks kobarseadused, mille tõttu pidi näiteks rahanduskomisjon menetlema riigieelarve raames kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse probleeme. Ka toona esitati kobaseaduste kohta märgukiri, mille järel normaalne olukord tema sõnul taastus ning nüüd arutavad eelarvega seotud eelnõusid vastava valdkonna komisjonid.
Sesteri sõnul on praegu tekkinud aga järgmine probleem, sest mitmed eelnõud, mis tuleb vastu võtta 1. jaanuariks, saabuvad parlamenti viimasel hetkel. Nii juhtus tema sõnul riigieelarve baasseaduse eelnõu, aga ka maksukorralduse seaduse muudatuste ja käibemaksuseaduse eelnõuga.
«Meid on pandud äärmiselt ebamugavasse olukorda, sest mitmed eelnõud on seotud riigieelarvega, mis omakorda tähendab, et me peame need igal juhul ära menetlema, ning tempo on selline, et see ei ole normaalne,» ütles Sester.
Ligi selgitas olukorda ametnike töökoormusega
Samas küsimuses pöördus ta kolmapäeval riigieelarve baasseaduse eelnõu arutelul ka rahandusminister Jürgen Ligi poole ning küsis, kas tema hinnangul on see reaalne probleem või «jällegi mingi meie kohalik luul».
Ligi avaldas kahetsust, et nii on läinud, ning selgitas muudatuste viibimist eelnõusid koostanud ametnike suure töökoormusega. «Need on ülimalt koormatud inimesed ja mina austusest nende töö vastu ei kritiseeri neid ja julgen teile esitada palve: pingutage ka,» ütles ta.
Ligi avaldas arvamust, et eelnõu menetlemine on tunduvalt lihtsam töö kui selle kirjutamine. «Mul on ka tunduvalt lihtsam kui nendel kirjutajatel ja ma näen nende töögraafikut – see on pöörane. Austage nende tööd! Aga mingisugust soovi riigikogu survestada loomulikult seejuures ei ole,» lausus rahandusminister.
Algatamisest jõustumiseni vähemalt kolm kuud
Rahanduskomisjon märkis riigikogu juhatusele saadetud kirjas, et keskmise ja väiksema korralikult ettevalmistatud, kooskõlastusringid läbinud ja olulisi lahkarvamusi mitte sisaldava eelnõu puhul peaks algatamise ja jõustumise vahele jääma minimaalselt kolm kuud. Järgneva aasta algusest jõustuv seadus tuleks vastu võtta hiljemalt detsembri esimesel nädalal, et riigikogu esimehel oleks piisavalt aega see allkirjastada, presidendil välja kuulutada ja Riigi Teatajal avaldada.
Samas on komisjoni menetluses praegu viis valitsuse algatatud eelnõu, mis peaksid hiljemalt 1. jaanuaril jõustuma, kuid mis on menetlusse jõudnud vähem kui kolm kuud enne kavandatud jõustumisaega. Neist kõige probleemsemaks nimetas komisjon riigieelarve baasseaduse eelnõu, mis on mahukas ning eeldab põhjalikku debatti, kuid mis algatati alles 21. oktoobril. «Eelnõu kujutab endast riigieelarve baasseaduse kui konstitutsioonilise seaduse reformi, uut tervikteksti, sealhulgas oluliste parlamendi pädevusi puudutavate sätete ümberkirjutamist,» märkis komisjon.
Komisjon meenutas, et ka varem on olnud põhjalikumat menetlemist vajavaid eelnõusid, millesse on pikitud üksikuid kiiret või ülikiiret menetlemist ja jõustamist vajavaid sätteid nagu praegu baasseaduse eelnõus. Nii satub pöördumise kohaselt kiirmenetluse surve alla kogu eelnõu, sealhulgas sageli ka eelnõu mahukam osa, mille menetlemisel ülikiireid tähtaegu ei ole.
Komisjon soovib eelnõude jagamise võimalust
Seetõttu leiab rahanduskomisjon, et parlamendi kodu- ja töökorras tuleks sätestada võimalus jagada valitsuse algatatud eelnõu teatud juhtudel mitmeks. Komisjoni hinnangul võiks säilida võimalus muudatusettepanekuga ebasobiv osa eelnõust välja jätta, kuid seda arvestusega, et vajadusel algatab valitsus selle uuesti. «Palun kaaluge sellesisulise muudatuse tegemist kodukorras,» märkis komisjon.
Lisaks palus rahanduskomisjon juhatusel kaaluda valitsuse poole pöördumist, et juhtida tähelepanu võimude lahususe ja enesekorraldusõiguse austamise vajadusele. Eelnõude algatamisel tuleks jätta piisav aeg nende menetlemiseks, jõustamiseks ja rakendamiseks, samuti võiks valitsus mitte algatada ühe eelnõuna küsimusi, millest vaid mõned nõuaksid tavalisest märgatavalt kiiremat menetlemist, leidis komisjon.