Nublu – õpetlik, helge ja humoorikas

Esme Kassak
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Nublu»
«Nublu» Foto: Jaana Süld

Jaan Rannapi sulest sündinud raamat «Nublu» on vanem kui mõnigi tänastest lapsevanematest. Nukuteater on vahva loo taas elama pannud, miksides omavahel ühelt poolt justkui veidi vanamoelisi, teisalt aga vägagi uudseid, kahemõõtmelisi nukke koos osalusteatri elementidega. Kõigele lisaks on tuletõrjekoerakese seikluste lõpuks lapsed tükk maad targemad tuleohutuse osas, mistõttu võib värsket tükki julgelt nimetada ka sotsiaalteatriks.

Lavastuse tutvustusest loetud fraas, et etenduse käigus osaleb publik tuleohutusõppusel, tekitas küll väikest ettevaatlikkust, et vahest tulebki seeliku asemel midagi mugavamat selga panna, ent õppus piirdus siiski eelkõige laste harimisega ja see osa tuli ka hämmastavalt hästi välja. Lapsed asusid rõõmuga arutlema, mis on ohutu ja mis mitte. Alles hiljaaegu kuulsin kolleegilt, kuis tema pisitütar tegi tutvust tikuga ning pääses õnneks vaid väikese ehmatusega – tikust tuleni jõudmine ja näppude kõrvetamine käis väga kiiresti.

Palju ei läinud aega, kui tikuga kohtumine leidis aset endagi kodus. Nüüd, etenduse ajal täheldasin neljase piiga väikest kohkumist, millest aimus mõistmist, mida tikuga mängimine tegelikult kaasa võib tuua. Tulekahju nägemine hirmutas väga. Etenduse ülesehitus oli väga hästi läbi mõeldud, õpetussõnadele järgnesid näited ning kõige olulisem korrati üle.

Tarmo Männardi ja Mihkel Tikerpalu etendatud tuletõrjujate Mustpea ja Valgemaa läbi viidud tuleohutusõppused vaheldusid seikadega sellest Nublu loost, millest võib ka raamatu vahendusel osa saada. Vaatamata nukkude vähemalt näilisele lihtsusele – mida kõike võib papitükkidega teha! – suudetakse lugu nii ehedalt edasi anda, et loo lõpuks ununeb nuku materjal sootuks. Pigem võivad lapsed neid kahemõõtmelisi nukke isegi paremini omaks võtta, sest selliseid annaks koduselgi viisil meisterdada ning oma miniteatri püsti panna.

Vaatamata loo õpetlikkusele jagub etenduses küllaga huumorit, seda eelkõige tuletõrjujate dialoogis. Huvitav oli ka ennast kõrvalt jälgida, et kui alguses valdas kerge skepsis «papitükkide» osas, siis vaadates, kui vahetult lapsed just sellisel viisil näitemängu omaks võtsid ja kuidas lugu kulges, tuleb tegijaid nutika lähenemise eest vaid kiita. Näitlejaid on ikka sama palju ja võib-olla isegi rohkem, et päid ja sabasid ilmekalt lennutada. Õppuste tunde ja õige keskkonna loomiseks on väikesevõitu saal täies ulatuses ära kasutatud – tuletõrjujad saabuvad lava ette küll rõdult ja saalist. Ja kui miskit õpetussõnadest ikkagi ununes, siis saavad noortuletõrjujad hiljem kavast spikerdada, kuidas kodus tule­ohutus tagada.

«Nublu»

Esietendus 10. novembril nukuteatri väikeses saalis, kavas sel aastal kuni novembri lõpuni ja siis uuesti alates jaanuarist.

Autor Jaan Rannap. Dramatiseerija ja lavastaja Vahur Keller. Kunstnik Britt Urbla Keller. Helilooja, muusikaline kujundaja Liina Kullerkupp. Valguskujundaja Targo Miilimaa

Videokujundaja Georg-Sander Männik

Mängivad: Mihkel Tikerpalu, Tarmo Männard, Katri Pekri, Lee Trei jt

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles